29. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ka Eleringi eraldamise järel Eesti Energiast on elektri- ja võrguteenusehinnad Eestis tõusunud," selgitas Kotov. Tema hinnangul on praegu veel vara prognoosida torustike ostu-müügitehingu hinda ning öelda, kes võiks olla võimalik ostja, kuna maagaasiseadust alles tehakse. Uus seadus ei plaani torude riigistamist, täpsustas Kotov.

"Pöyry ( Pöyry Management Consulting Ltd. - toim) 200leheküljeline töö on kindlasti nii mahukas, et selle kohta kiiret ja ammendavat kommetaari anda on raske. Kuid mõned mõtted. Eesti on väike kõikide turgude mõttes, mitte ainult gaasituru osas. See on kindlasti ka üks põhjus, miks ei ole keegi siiani tulnud Eesti Gaasi ja Gazpromiga konkureerima," ütles Kotov.

Lisaks uutele impordikanalitele on vaja investeerida veel kas LNG terminali või Leedu-Poola ühendusse ning suurendada olemasolevate torude läbilaskevõimet. "Seega on Pöyry toonud õigesti välja fakti, et turu suurendamisel on võtmeküsimus uute gaasi kasutusvaldkondade leidmine. Kindlasti oleme aga eriarvamusel, et tähtsaim eeltingimus on täielik omandiline lahutamine," ütles Kotov.

Ta märkis, et ka praegu kehtivad Eesti seadused võimaldavad üks kõik kellel tuua riiki gaasi, rajada terminale, ehitada torustikke. "Ülekandetorustiku kuulumine Eesti Gaasile ei takista kedagi turul tegutsemast," lausus Kotov.

Kotovi andmetel võimaldab maagaasidirektiiv peale omandi täieliku lahutamise teisigi omandi lahutamise vorme, millest Pöyry uuringus ka juttu on ja seal soovitatakse. "On täiesti mõistlik kasutada sõltumatu ülekandesüsteemi operaatori (ITO)  varianti, sest täna on tururegulatsioonis liiga palju lahtisi küsimusi, mis gaasiettevõtete ja tarbijate tulevikku mõjutavad. ITO varianti kasutades saaks riik vajaliku kogemuse, mille põhjal gaasi- ja energiaturu edasise korralduse asjus otsuseid langetada," arutles Kotov.

"Täna kavandatavad otsused tuginevad paljuski poliitilisele tahtele, maagaasidirektiivis kirjutatule ja nüüd siis ka Pöyry tööle, kuid need ei asenda praktilist kogemust," ütles Kotov.

Kotov tõdes, et praegu on veeldatud gaas (LNG) torugaasist kallim, kuid LNG-l on kindlasti potentsiaali meretranspordis, tipukoormuste katmisel ja varukütusena. "Arvestades aga, et energiakandjate hinnad maailmas kõiguvad, võib olukord tulevikus muutuda," sõnas ta.

Autor: Haldusuudised.ee