Saaremaa silla ehitus on riigi tulevikuvisioonidest kadunud

Ilmselt pole tegu ainult kokkuhoiust lähtuva seisukohaga. Pigem, nagu arengukavas viidatakse, tuleks siinmail tegeleda – riigi toel – saarelisuse temaatika veel suurema esiletoomisega, ütles projekti üks juhte Tavo Kikas siseministeeriumist. “Jäi kõlama, et Saaremaa puhul on omad spetsiifilised asjad, millele peaks rohkem rõhuma,” sõnas Kikas. Veel pole kahjuks valminud 24. novembril Haapsalus toimunud Lääne regiooni arutelu kokkuvõte, et mahaöeldut mustvalgelt stenogrammilt lugeda.

Mis aga puutub püsiühendusse, siis siinkohal näib üsna selgelt, et riik on sellest taandumas, huvi on jäänud leigeks. “Saaremaa püsiühenduse puhul, nagu leidis ministeerium, on tegu piirkondliku huvi ja projektiga, mitte riikliku prioriteediga,” rääkis Kikas. “Viimase kümnendi jooksul on praamiliikluse olukord nii palju paranenud, pikad järjekorrad kadunud. Teema pole enam sugugi nii jõuliselt esil kui toona.”

Kikas annab mõista, et ka hääled Saaremaalt jätavad viimasel ajal mulje, et üksmeelest on asi kaugel. Poolt- ja vastuhääli näib olevat umbes pooleks. Sestap on ilmselt asju, mis Saaremaal on praegu märksa olulisemad. Nagu näiteks töökohad, haldusküsimus ja sealtkaudu ka haridus.

Saare maavanema asetäitja planeeringute alal Agne Peetersoo juhtis eile siiski tähelepanu vastuolule, et Saare maavalitsus ei ole otsust püsiühenduse kohta veel teinud. “Sestap on siseministeeriumi-poolne teema väljajätmine arengukavast ennatlik ja küsimusi tekitav. Planeeringu töörühm, nagu isegi aru saite, ei loe püsiühendust enam esmatähtsate asjade hulka. Meiepoolne seisukoht pole aga veel küps,” lisas ta.

 

 

Autor: Haldusuudised.ee