Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tusovi kahjum buumiaegse kasumiga samas suuruses
Mati Tusovile kuuluv Järvevana Kinnisvara OÜ sai läinud aastal 2,05 miljonit eurot (32,1 miljonit krooni) kahjumit. Buumiaastail 2006 ja 2007 oli sama ettevõtte kasum vastavalt 2,1 miljonit ja 2,66 miljonit eurot (33 ja 41,6 miljonit krooni).
2010. aastal kujunes Järvevana Kinnisvara müügikäibeks pisut üle 21 miljoni krooni. Tegevuskulud ulatusid samas üle 50 miljoni krooni.
Kui varem kirjutas Tusov majandusaasta aruandes, millega firma tegeles, siis hiljuti äriregistris avaldatud aruanne rõhutab vaid, et selle sisu vastab seadusele ning heale raamatupidamise tavale. Ettevõtte majandustegevuse sisu kohta pole tegevusaruandes sõnagi.
Varasematel aastatel kujunes Järvevana Kinnisvara müügitulu kontorihoone väljarentimisest ja galeriimaja arendamisest Keila-Joal. Looduskaunis ümbruses kortermaja valmis 2009 kevadel ning praeguseks ootab seal uut omanikku vaid kaks korterit. Ülejäänud on müüdud.
"Ettevõtte bilansis on kajastatud pikaajalisi nõudeid summas 46,35 miljonit krooni. Meie hinnangul ei ole ettevõtte juhatus nende arvestamisel ja kajastamisel olnud piisavalt konservatiivne," märkis Audiitor oma järeldusotsuses. "Tuginedes kogutud tõendusmaterjalile oleme arvamusel, et pikaajalisi nõudeid tuleks alla hinnata ca 9,3 miljoni krooni ulatuses ning kajastada nimetatud summa aruandeperioodi kuludena."
Seega oleks aruandeaasta kahjum isegi pisut ületanud 2007. aasta ehk buumi tipu kasumit.
Oliver Kruuda pikaaegne äripartner Mati Tusov edestab tänavuses Äripäeva Rikaste TOPis ühe sammu võrra Indrek Neivelti, mõlemad mahuvad jõukuselt 100 rikkaima eestimaalase sekka.
Äripäev hindas Tusovi vara koguväärtuseks 20,6 miljonit eurot. Tusovi ja Kruuda tuntuim projekt oli kommivabriku Kalev vana tehasehoone rentimine politseile.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele