Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna linn kooris masu ajal kaugküttelt ligi 11 mln eurot
Tallinna Soojus maksis masu ajal ehk aastail 2008–10 aktsiakapitali vähendamisega seotud väljamaksetena oma omanikule Tallinna linnale 169,2 miljonit krooni (10,8 mln eurot).
Tallinna Küte maksab Tallinna linna omandis olevale Tallinna Soojusele torude ja kütteseadmete kasutamise eest renti. 2008. aastal oli summaks 37,6 miljonit, 2009. aastal 37,8 miljonit ja mullu 40,3 miljonit krooni. Rendituludega samas suurusjärgus oli neil aastal ka Tallinna Soojuse puhaskasum.
Rahavoogude aruandest selgub, et Tallinna Soojus pole ühelgi aastal omanikule dividende maksnud, kuid igal aastal on toimunud kümnete miljonite kroonide suurune aktsiakapitali vähendamisega seotud väljamakse.
2008 maksis Tallinna Soojus linna eelarvesse aktsiakapitali vähendamise tulemusel 67 miljonit, 2009. aastal 48,2 miljonit ja 2010. aastal 54 miljonit krooni.
Alates 2008. aastast juhib Tallinna Soojust kunagi altkäemaksuskandaali sattunud ja kohtus õigeks mõistetud endine Tallinna aselinnapea Vladimir Panov. Tema käe all sündis Tallinna Soojusele eurorahade taotlemiseks ka tütarettevõte Tallinna Ühisveevärk.
Tallinna Ühisveevärgi põhitegevuseks on vee kogumine, töötlus ja varustus. Tallinna Soojus plaanib 2011. aastal alustada koos Tallinna Veega Paljassaare veepuhastusjaamas soojuspumba rajamist jääksoojuse kasutamiseks.
Selle lahushoidmiseks Tallinna Soojuse muudest äridest, aga ka läbipaistvuse suurendamiseks kasutab linnaettevõte osaühingut Tallinna Ühisveevärk, selgitab majandusaruanne. Soojuspumba projekti finantseerimiseks tahetakse kasutada Euroopa ühtekuuluvusfondide kaasrahastamist.
2010. aastal läks Tallinna Ühisveevärgil 300 krooni halduskuludeks, tulusid ei olnud. Ettevõtte osakapital langes pisut alla 40 000 krooni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ventilatsioonisüsteemid kuuluvad tänapäevaste hoonete toimimise loomuliku ja vältimatu osa hulka, kuid nende tegelik mõju energiakulule ja sisekliimale jääb sageli tagaplaanile. Kinnisvara haldamisel keskendutakse enamasti nähtavatele kuludele nagu küte ja elekter, samal ajal kui ventilatsioon töötab pidevalt ning märkamatult, mõjutades nii hoone energiatarvet kui ka seal viibivate inimeste heaolu.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Kinnisvaravaldkond mängib rõhuasetused ümber ja sellel saab olema pikk mõju
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele