Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna linn kooris masu ajal kaugküttelt ligi 11 mln eurot
Tallinna Soojus maksis masu ajal ehk aastail 2008–10 aktsiakapitali vähendamisega seotud väljamaksetena oma omanikule Tallinna linnale 169,2 miljonit krooni (10,8 mln eurot).
Tallinna Küte maksab Tallinna linna omandis olevale Tallinna Soojusele torude ja kütteseadmete kasutamise eest renti. 2008. aastal oli summaks 37,6 miljonit, 2009. aastal 37,8 miljonit ja mullu 40,3 miljonit krooni. Rendituludega samas suurusjärgus oli neil aastal ka Tallinna Soojuse puhaskasum.
Rahavoogude aruandest selgub, et Tallinna Soojus pole ühelgi aastal omanikule dividende maksnud, kuid igal aastal on toimunud kümnete miljonite kroonide suurune aktsiakapitali vähendamisega seotud väljamakse.
2008 maksis Tallinna Soojus linna eelarvesse aktsiakapitali vähendamise tulemusel 67 miljonit, 2009. aastal 48,2 miljonit ja 2010. aastal 54 miljonit krooni.
Alates 2008. aastast juhib Tallinna Soojust kunagi altkäemaksuskandaali sattunud ja kohtus õigeks mõistetud endine Tallinna aselinnapea Vladimir Panov. Tema käe all sündis Tallinna Soojusele eurorahade taotlemiseks ka tütarettevõte Tallinna Ühisveevärk.
Tallinna Ühisveevärgi põhitegevuseks on vee kogumine, töötlus ja varustus. Tallinna Soojus plaanib 2011. aastal alustada koos Tallinna Veega Paljassaare veepuhastusjaamas soojuspumba rajamist jääksoojuse kasutamiseks.
Selle lahushoidmiseks Tallinna Soojuse muudest äridest, aga ka läbipaistvuse suurendamiseks kasutab linnaettevõte osaühingut Tallinna Ühisveevärk, selgitab majandusaruanne. Soojuspumba projekti finantseerimiseks tahetakse kasutada Euroopa ühtekuuluvusfondide kaasrahastamist.
2010. aastal läks Tallinna Ühisveevärgil 300 krooni halduskuludeks, tulusid ei olnud. Ettevõtte osakapital langes pisut alla 40 000 krooni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
2
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
3
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
4
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
5
6
Viimased uudised
Uuri graafikuid - siis saad teada, kus ja kuidas see muutus
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele