Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurettevõtjad Ukraina elektrijaama ehitusega kursis ei ole
Eesti Suurettevõtjate Assotsiooni liikmed, keda Äripäev küsitles, ei olnud midagi kuulnud ega osanud ka öelda, kes võiksid olla need salapärased Eesti ärimehed, kellel on huvi ehitada Ukraina Hersoni oblastisse 30 miljonit eurot maksev päikeseelektrijaam.
Ukrainasse investeerinud kinnisvara- ja turvaärimees Urmas Sõõrumaa ei ole enda sõnul sellest projektist midagi kuulnud ega oska ka arvata, kes seal taga võiks olla. Ta uskus, et see on pigem müra.
“Kellelgi pole külmal ajal midagi muud tarka teha,” avaldas ta esiti kahtlust, et kellelgi võiks olla huvi Ukrainasse päikeseelektrijaam ehitada. Ta küsis mitmel korral üle, kas Äripäev on ikka kindel, et see info paika peab. Soovis lõpetuseks projektis osalejatele palju jõudu.
Nii kinnisvaraärimees Kaido Jõeleht kui ka Alexela Oil nõukogu liige Juhan Kolk ei olnud samuti sellest plaanist midagi kuulnud ega osanud ka aimata, kes selle taga võiks olla. Jõeleht nentis, et kuna ta energeetika valdkonnas ei tegutse, siis võib-olla ei ole ta ka seetõttu asjaga kursis.
Kolk pakkus alguses, et võib-olla on need Eesti ukrainlased. Ise ta Ukrainas enda sõnul enam väga ei tegutse.
Mõlemad ärimehed ütlesid, et nende teada ei ole ettevõtjate assotsiatsioon ametlikku ärivisiiti Ukrainasse teinud.
Kinnisvaraärimees Hillar Teder pakkus võimalike investoritena ärimehi, kes Ukrainas juba mingil määral tegevad on, kuid ka tema ei olnud taolisest ehituse soovist midagi kuulnud. Kuna praegu on teadaolevalt sõlmitud vaid memorandum kahe osapoole vahel, siis uskus Teder, et see ei ole midagi tõsist. “See on mingisugune kavatsuste protokoll või koostööprotokoll, see on millegi tegemisest väga kaugel,” ütles ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele