Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palling: investeeringu Leedu tuumajaama otsustab riik
Miljardi euro investeerimine Leetu ei ole Eesti Energia juhatuse ega nõukogu otsus, sest mitte ükski riigi omandis olev ettevõte ei tee nii suuri investeeringuid omaniku otsuseta, märkis parlamendisaadik ja Eesti Energia nõukogu liige Kalle Palling (Reformierakond) välja saadetud teates.
"Otsus, kuidas Eesti energeetikas suurinvesteeringuid tehakse, vajab kindlasti laiemat kandepinda, kui ühe riigiettevõtte juhtide või nõukogu arutelu," ütles Palling. Ta põhjendas, et energiajulgeolek ja varustuskindlus nõuavad suurt investeeringut nii rahaliselt kui mõjukuselt. Investeeringu edukus puudutab iga inimest ja seetõttu peab enne rahaülekannete tegemisele eelnema põhjalik selgitustöö,“ rääkis ta.
Pallingu hinnangul on võimalus osaleda Leedu tuumajaama projektis hea energiaportfelli mitmekesistamise mõttes, ent riigile on see võimalus, mille kasutamine tähendab rahalist kohustust. "Igast kümnest Eestis tarbitavast kilovatttunnist toodetakse praegu üheksa põlevkivist. See ei ole hea, vajame rohkem mitmekesisust,“ uskus riigikogulane.
Palling lisas, et kui pidada silmas tuleviku energiavajadust, tuleb arvestada, et Baltikum ei ole pikas plaanis enam eraldi regioon. Kui vaadata kaarti ja hinnata vajalikke regionaalseid investeeringuid energeetikas, siis perspektiivse regiooni keskel asub Eesti. Norra, Rootsi ja Soome on need riigid, kellega me oleme juba täna ühises turupiirkonnas. Läti ja Leedu alles soovivad sinna kuuluda.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.
Enimloetud
2
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
5
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Viimased uudised
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele