Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium tahab taastuvenergia tasu börsihinnaga siduda
Majandusministeerium saatis teisipäeval kooskõlastusele seaduseelnõu, mis seob taastuvenergia tasu maksmise tootjatele elektrienergia ja süsinikdioksiidi börsihinnaga.
Majandusminister Juhan Partsi sõnul tuleb silmas pidada, et reguleeritud turul elektrit ostvatele inimestele on taastuvenergia tasu kasv olnud suurim elektri hinna kallinemist põhjustav tegur viimastel aastatel. „Seega ootame kooskõlastusringi jooksul taastuvenergia tootjatelt ja teistelt osapooltelt ettepanekuid, mis arvestaks ka tarbijate huve,“ lisas ta. Ministeeriumi teatel vähendaks see leibkonna elektriarvet keskmiselt kolm protsenti ehk 10 eurot aastas.
Eesti võetud 25 protsendi suurune taastuvenergia kohustus Euroopa Liidu ees on sisuliselt täidetud ning riigil pole enam tarvilik taastuvelektri turgu täiendavalt motiveerida.
„Me ei soovi taastuvenergia ettevõtteid kiusata, meie pakutavad uued tariifid võimaldavad teenida projektidel mõislikku tootlust, mis on proportsioonis tarbijate kohustustega,“ rääkis Parts. Tema sõnul on roheline energia riigile äärmiselt oluline, aga me ei saa lasta juhtuda sellel, et inimeste jaoks muutub see liiga kalliks.
Kuna praeguste määrade kehtestamisel aastal 2007 ei osatud täpselt prognoosida, milliseks kujuneb elektriturg aastal 2011, siis on tootjad saanud nautida heldeid dotatsioone.
Kehtiva seaduse kohaselt makstakse toetust kuni 12 aastat. Seadusandjal on seega õigus kehtestatud toetuse määra vajadusel muuta ja kellelgi pole alust eeldada, et 2007. aastal kehtestatud toetuse määrasid ei tohi muuta, edastab ministeerium. Tuleb arvestada, et seaduse vastuvõtmise ajal puudus Eestis sisuliselt toimiv elektri vabaturg ja praegu saavad tootjad elektrit müüa oluliselt kõrgema hinnaga, kui eeldati toetuste väljatöötamise ajal.
Taastuvenergia toetusi rahastatakse elektritarbijate käest kogutavast tasust ja see on alates 2007. aastast hüppeliselt kasvanud – ca 5,6 miljonilt eurolt 62 miljoni eurole eelmisel aastal. Selle aasta prognoositav maht on 70,4 miljonit eurot. Kokku hoiab uus skeem perioodil 2013–2020 prognooside järgi kokku ligi 400 miljonit eurot inimeste ja ettevõtete raha.
Kodutarbijate huvide eest seisev Omanike Keskliit leiab, et taastuvenergia tasude vähendamise idee on samm õiges suunas. Hea uudis on nende hinnangul see, et uues süsteemis on erinevatele taastuvenergia tootmisviisidele erinevad toetusmäärad, sest praegu on Eesti Euroopa Liidus ainus riik, kus kõiki taastuvenergia allikaid – tuule-, päikese-, hüdro- ja biomassienergia – toetati samal määral.
Alates 01.01.2013 kehtima hakkav toetusskeem on järgnev:
a) hüdroelektrijaamades, üle 10 MW ja alla 50 MW elektrilise võimsusega biomassi kasutavates tootmisseadmetes toodetud elektrienergia eest tasutakse toetust 0,074 €senti/kWh miinus toetusperioodi tunnikeskmine kaalutud keskmine turuhind elektribörsil;
Hetkel kuum
b) muude alla 10 MW taastuvelektrit tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergia eest tasutakse toetust 0,086 €senti/kWh miinus toetusperioodi tunnikeskmine kaalutud keskmine turuhind elektribörsil;
c) elektrilise võimsusega mittetaastuvatest kütustest ning tõhusa koostootmise režiimis kuni 10 MW toodetud elektrienergia eest makstakse toetust 0,052 €senti/kWh miinus toetusperioodi tunnikeskmine kaalutud keskmine turuhind elektribörsil.
d) biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadmega, mille võimsus on üle 50 MW, toodetud elektrienergia eest makstakse toetust CO2 turuhinnast sõltuvalt järgnevalt: kaubeldava CO2 tonni hind alla 10 € - toetus 0,035 €/kWh toodetud elektrienergia eest, kaubeldava CO2 tonni hind vahemikus 10,00-20,00 € - toetus 0,026 €/kWh toodetud elektrienergia eest, kaubeldava CO2 tonni hind vahemikus 20,01-30,00 € - toetus 0,017 €/kWh toodetud elektrienergia eest, kaubeldava CO2 tonni hind vahemikus 30,01-40,00 € - toetus 0,008 €/kWh toodetud elektrienergia eest;
e) biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadmega, mille võimsus on üle 50 MW, võib maksta toetust mitte rohkem kui 375 GWh kalendriaastal toodetud elektrienergia eest;
f) kui elektrienergia või CO2 turuhind on suurem või võrdne punktides a, b, c ja d toodud määradest, siis toetust ei maksta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Enimloetud
3
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Viimased uudised
Järjest enam näevad Eesti arendajad koduturgu Lätis
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele