Ettevõtjad pole rahul Eesti maksusüsteemi, koormavate õigusaktide ega liigse bürokraatiaga, selgub EASi ja Praxise uuringust "Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused".
Uuringu kohaselt valmistab väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE)  probleeme suur maksukoormus (56%), ülejäänud tegurid on probleemiks vähem kui pooltele ettevõtetest. Viis tähtsaimat mureallikat on ettevõtjatele välja turu leidmine, arvete maksmatajätmine või sellega viivitamine klientide poolt, koormavad õigusaktid ja liigne bürokraatia ning finantsvahendite kättesaadavus. Viimase tähtsus on võrreldes varasemaga suurenenud.
Suur maksukoormus on kas üldiseks või väga oluliseks probleemiks 56%-le VKEdest, mis oli ka varasematel aastatel peamine murekoht. „Ilmselt on ettevõtjad tunnetanud majandussurutise aegset käibemaksu ja töötuskindlustusmakse tõusu enda maksukoormuse tõusuna. Samuti on võimalik, et ettevõtjad pole rahul tööjõu suure maksukoormusega, mis teeb töötaja nende jaoks kalliks,“ põhjendatakse uuringus. Samas ilmneb, et välisosalusega ettevõtetele maksusüsteem nii suurt meelehärmi ei valmista.
Turu leidmisega on probleeme 43%-l VKEdest. Selle teguri olulisus on suurenenud majandussurutise tagajärjel, sest 2008. aastal peeti seda vähemtähtsaks.
Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted., mille töötajate arv jääb vahemikku 0-249. Nende ettevõtete arengusuundumuste uuringuid on Praxis läbi viinud iga kolme aasta tagant alates 2002. aastast.
Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:07
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele