• 10.05.12, 13:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Omanike Keskliit kogub allkirju taastuvenergia tasude vähendamiseks

Kodutarbijaid ühendav organisatsioon alustas eile kell 11 toetusallkirjade kogumist, et riik kärbiks taastuvenergia tasusid ja seeläbi langeksid ka elektriarved. Täna kella 11 oli toetust avaldanud 1406 inimest.
Aktsiooni eestvedaja Priit Värgi sõnul on kahjuks taastuvenergia tasude kärpimise debatt takerdunud õigustehnilistesse nüanssidesse ja poliitilisse kemplemisse ning seejuures kiputakse unustama tarbijate arvamus. Värk lisas, et praegu tuleks juba arvestada sellega, et alates 1. jaanuarist 2013 ühineme vaba elektrituruga, mille tulemusel tõusevad meie elektriarved ca 20% ning selles kontekstis oleks taastuvenergia tasude vähendamine küll väikeseks, kuid oluliseks leevenduseks kodutarbijatele.
Taastuvenergia tasu on maks, mis moodustab ca 10% keskmise kodutarbija elektriarvest ning selle maksu abil toetatakse ettevõtteid, kes toodavad elektrit taastuvatest energiaallikatest. 2012. aastal makstakse toetuseks prognoositavalt ca 70 mln eurot. Värgi sõnul on probleemiks kujunenud asjaolu, et konkurentsiameti analüüsi põhjal teenivad taastuvenergia sektoris Eesti ettevõtted keskmiselt tootlust 30% samal ajal kui mujal Euroopas jääb see keskmiselt 6-10% piiresse ning mõistlik oleks selline toetusesüsteem ümberkujundada.
Sarnaselt Eesti riigile on tehtud analoogseid vigu tehtud ka mitmetes Euroopa riikides (Saksamaa, Ühendkuningriigid, Taani) st rakendatud liiga heldekäelist taastuvenergia tootmise subsideerimist ent on mõistetud, et ettevõtjate rahaline toetamine ei tohi kaasa tuua liigrikastumist tarbijate arvelt, teavitas liit oma teates. Seetõttu on mitmetes liikmesriikides tagasiulatuvalt muudetud  toetussüsteem tarbijasõbralikumaks.
Värk lisas lõpetuseks, et alternatiivina tasude vähendamisele võiks riik kaaluda toetussummade suunamist otse kodutarbijale. Näiteks taastuvenergia seadmete soetamiseks või elamute energiasäästlikuma rekonstrueerimise toetuseks, mille vajadust kinnitab hiljutine Kredexi populaarne toetusmeede "Väikeelamute rekonstrueerimistoetus".
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 11:50
Pesa on igas mõttes kaasaegne turvakodu
Millega ja miks paistab silma Tallinna Laste Turvakeskuse uus hoone Tondil, sellest räägivad maja autorid, Kontsept Arhitektuuribüroo arhitekt/partnerid Kaidi Põder ja Margo Koppel, büroo Sirkel & Mall arhitekt Marit Aripmann ja hoone tellinud Tallinna Linnavaraameti arhitekt Katre Jõgeva.

Hetkel kuum

Arco Vara juhatuse liige Kristina Mustonen osutab investorite huvi kasvamise võimalusele.
Uudised
  • 05.02.25, 06:00
Riigiarhitekt, arendajatel ja arhitektidel on Sulle kindlad soovitused
SUUR LUGU. Karm kriitika ja 3 konkreetset ning õpetlikku soovitust turuosalistelt
Selgus uute kodude müügi pingerida
Uudised
  • 05.02.25, 09:26
Selgus uute kodude müügi pingerida
Erainvestor Gundo Roosve ja LHV Pensionifondide Kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim.
Saated
  • 06.02.25, 13:00
Investorid lahkavad ärikinnisvara: parimad ostukohad on alles ees
Pane tähele - investorid jagavad investeerimissoovitusi
Walless vandeadvokaat Angela Kase.
Uudised
  • 07.02.25, 11:34
Koduostulepingutesse hiilivad ostjale kahjulikud tingimused
Ohukohad. Hoiatavad näited. Lahendused, mida järgida.
Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.
Uudised
  • 10.02.25, 06:15
Kinnisvaraturul on alanud kasvutsükkel
Vaata, kus ja millal hakkavad hinnad tõusma. Lisatud ka müügi- ja hinnagraafik 2022-2025
Helen Klettenberg ning ESG praktik ja ESG Tool töörühma eestvedaja Kristiin Bauer.
Uudised
  • 07.02.25, 07:00
ESG-st on saanud konkurentsieelis
Aasta 2025 toob kaasa reaalsed kohustused
Timo Ritakallio on OP Financial Groupi tegevjuht ja president ning Katja Keitaannieemi on OP Corporate Banki tegevjuht.
Uudised
  • 06.02.25, 10:46
Eestist majanduslikult edukamas Leedus on teine mõtteviis, kuid on veel 1 konks
Eestil ja Soomel on ühine mure
Pesa kuju tingisid krundi suurus, turvakeskuse ruumivajadused ning traumapõhise arhitektuuri põhimõtted.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 11:50
Pesa on igas mõttes kaasaegne turvakodu

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele