Pikaajalised ja fikseeritud hinnaga projektid on peamiseks põhjuseks, miks ehitusettevõtetel on tulnud objektidele peale maksta, ütles ASi NCC Ehitus juhatuse esimees Toomas Aak.
„2008. aasta alguses olid ehitushinnad suhteliselt kõrged tänu ehitusbuumile, ent aastaks 2009 kukkusid hinnad umbes 50 protsenti,“ selgitas Aak. „Konkurents ehitusturul on väga tugev ja igaüks, kes tööd tahab saada, peab arvestama turu hindadega. Kõik need ettevõtted, kes võtsid 2009. aasta jooksul mingi objekti sisse, sattusid olukorra ette, et ehitushinnad hakkasid väga kiiresti tõusma ja on tänaseks tõusnud umbes samale tasemele mis buumi ajal. Ja võibolla on hinnad isegi pisut kõrgemad.“
Eelmisel nädalal avatud Lennusadama renoveerimise kohta ütles ehitusfirma Nordecon suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Luman, et tegu oli tõenäoliselt suurima ühekordse eraannetusega kultuurile ning soovis anda sümboolse 3 985 767 eurose tšeki meremuuseumi juhile ja kultuuriministrile.
Äripäev küsis ehitusettevõtjailt, millised on olnud nende suuremad nn heategevusobjektid ning miks tekib olukordi, et firma peab objektile peale maksma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Toomas Aaki sõnul on nende jaoks üheks selliseks nn heategevusobjektiks Tartu tervishoiu kõrgkooli hoone. „See sai eelmise aastal kasutusloa kätte, aga mõned sesoonsed tööd lõpetatakse selle aasta juuni keskpaigaks,“ rääkis ta.
Aak ei soostunud ütlema, kui palju nad selle objekti puhul on olnud sunnitud peale maksma. „Nelja miljonit eurot küll mitte, aga kindlasti ei ole see ka sadades tuhandetes eurodes, vaid on oluliselt suurem,“ lisas ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.