Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip: elektri kallinemine avatud turul tasub end ära
Ehkki järgmisel aastal kallineb elektrituru avanemise tõttu elekter, aitab konkurents peaminister Andrus Ansipi hinnangul pikemas plaanis hinda madalamana hoida.
"Elektrituru avamine annab meile varustuskindluse ja pikemas plaanis on see kindlasti Eesti rahvale kasulik," kommenteeris Andrus Ansip tänasel valitsuse pressibriifil. "Ühel avanemise hetkel need hinnad ilmselt hüppavad üles eeldatavasti 20%, ma tuginen ajakirjanduse andmetele ja ka mitmetele riigi institutsioonidele, kes on midagi taolist väitnud. Kui palju jaotusvõrgus see elektrihind kallineb, see pole praeguseks veel teada. See selgub siis, kui turg on avanenud, aga taolisi prognoose on tehtud."
Ka pikas plaanis on avatud turg Ansipi sõnul Eesti huvides, sest turu avanemiseta poleks Eestil kaabliga ühendust Läti ja Soomega. "Meil on ju kavas ka Lätiga kolmanda liini ehitus. Meil on Leedu ja Rootsi vahelise kaabli ehitus töös juba. Meil on ka Poola ja Leedu vaheline energiasild põhimõtteliselt töös. Ja see elektrituru avamine, see võimaldab luua kõigepealt Põhjala- Balti energiaringi, aga võimaldab ka ühendada meie elektrivõrke läbi Poola Lääne-Euroopaga," kommenteeris valitsusjuht. "Kui meil on piisavalt energiaühendusi muu Euroopaga, siis see peaks meile tagama ka odavamad elektrienergia hinnad tulevikus. Sest kui hind kujuneb turul, konkurentsis, siis ta on madalam kui sel juhul, kui hind on ainult ühe monopoolse tootja kujundada."
Majandusminister Juhan Parts lisas, et elektriturg on üks osa siseturust, me teame, et siseturg on üks selline olulisemaid vundamente Euroopa Liidu eksisteerimisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti avab elektrituru täielikult järgmise aasta 1. jaanuaril, mil kõik kodu- ja äritarbijad saavad avatud turult elektrienergiat ostma hakata.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.