600eurone mediaanpalk lõikas Eesti pooleks

Mediaanpalk tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli tänavu I kvartali keskmine väljamakse 757 eurot kuus. Võrrelduna 2011. aasta I kvartaliga on keskmine väljamakse töötaja kohta 2012. aasta I kvartalis suurenenud, lisas amet. 2011. aasta I kvartalis oli see vaid 703 eurot (10 995 krooni) kuus.

2011. aasta I kvartalis tehti väljamakseid kokku 513 066 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 81 592 299 eurot (16 923 242 066 krooni). Mediaanväljamakse oli 2011. aasta I kvartalis 553 eurot (8653 krooni) kuus.

Selle aasta I kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 1,2 miljardit (1 198 115 130) eurot (18 746 428 248 krooni) ja seda maksti 527 599 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 757 eurot (11 844 krooni) kuus.

2011. aasta IV kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,2 miljardi (1 247758 388) euro ehk 19 miljardit (19523 176 456) krooni ja seda maksti 537 991 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 773 eurot (12 096 krooni) kuus.

2011. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 4 miljardi (4 721 037 198) euro (73 868 180 623 krooni) ja seda maksti 618 269 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse (aasta kohta) oli 636 eurot (9956 krooni) ja mediaan (aasta kohta) 498 eurot (7789 krooni).

Maksu- ja Tolliameti kvartaalsete väljamaksete statistikas sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Siia hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja maksuameti (MTA) andmed ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised.

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata sellest, kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 väljamaksed koodiga 01. Deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele on palgaraha makstud.

Autor: Haldusuudised.ee