Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) lisas diislikütuse suitsu ametlikult vähki tekitavate ainete nimistusse, kirjutas whatcar.ee.
Organisatsiooni teatel on diislikütuse suitsu hingamine ohtlikum kui passiivne suitsetamine ja võib põhjustada kopsuvähki. Siiski pole ohtlik diiselmootoriga auto omamine, vaid suitsu pidev sissehingamine, vahendas portaal väljaannet New York Times.
Taolises ohus on rongidel, transpordi või laevandusvaldkonnas ja kaevandustes töötavad inimesed. USA vähiinstituudi uuring näitas, et 12 000 mittesuitsetaval kaevuril, kes puutusid pidevalt kokku diislikütuse suitsuga, oli seitse korda suurem võimalus haigestuda kopsuvähki kui diislisuitsuga mitte kokku puutunud kontrollgrupil.
Kõrgendatud risk diislikütuse suitsust vähki haigestuda on neil, kes puutuvad kokku vanade tehnoloogiatega. Moodsad diiselmootorid on kordades puhtamad ja oluliselt väiksema väävlisisaldusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Portaali auto24.ee teatel on diislikütuse suits WHO andmebaasis kui esimese kategooria kantserogeen, seda koos suitsetamise, asbesti, päikesekiirguse, alkoholi ja teiste vähiohtu suurendavate ainetega.
WHO esindajate sõnul on diislikütuse suitsuga kokku puutujatel suur oht haigestuda ka põievähki.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.