Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Diislikütuse suits kanti vähitekitajate nimistusse
Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) lisas diislikütuse suitsu ametlikult vähki tekitavate ainete nimistusse, kirjutas whatcar.ee.
Organisatsiooni teatel on diislikütuse suitsu hingamine ohtlikum kui passiivne suitsetamine ja võib põhjustada kopsuvähki. Siiski pole ohtlik diiselmootoriga auto omamine, vaid suitsu pidev sissehingamine, vahendas portaal väljaannet New York Times.
Taolises ohus on rongidel, transpordi või laevandusvaldkonnas ja kaevandustes töötavad inimesed. USA vähiinstituudi uuring näitas, et 12 000 mittesuitsetaval kaevuril, kes puutusid pidevalt kokku diislikütuse suitsuga, oli seitse korda suurem võimalus haigestuda kopsuvähki kui diislisuitsuga mitte kokku puutunud kontrollgrupil.
Kõrgendatud risk diislikütuse suitsust vähki haigestuda on neil, kes puutuvad kokku vanade tehnoloogiatega. Moodsad diiselmootorid on kordades puhtamad ja oluliselt väiksema väävlisisaldusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Portaali auto24.ee teatel on diislikütuse suits WHO andmebaasis kui esimese kategooria kantserogeen, seda koos suitsetamise, asbesti, päikesekiirguse, alkoholi ja teiste vähiohtu suurendavate ainetega.
WHO esindajate sõnul on diislikütuse suitsuga kokku puutujatel suur oht haigestuda ka põievähki.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.