Esiteks tuleb siin arvestada sellega, et uude valdkonda sisenedes on alati suur õnn see, kui seda on võimalik teha suhteliselt hästi juhitud ja turul väga olulist positsiooni omavat ettevõtte ostmise kaudu. Sellesse valdkonda täna siseneda nullist oleks suhteliselt võimatu.
Ma arvan, et meie senise ettevõtmisega leidub seal hulgaliselt sünergiat. Veolial on täna Eestis üle 400 000 kodaniku, keda ta teenindab, Alexela Oili jaemüügiäriga võib seal leiduda mõningaid turunduslike sünergiaid.
Põhiline, miks me seda sammu astusime on see, et prügi on kindlasti nii oleviku kui ka tuleviku energeetika üks olulisemaid asju. Kui naftaproduktid ehk gaas ja põlevkivi ei ole meile võõrad, siis oli see meie jaoks loogiline samm, kuhu poole oma energeetikaäri üritada edendada.
Veolia omanike hinnangul on Ida-Euroopa ebastabiilne ning väike turg. Kas usute, et see äri on jätkusuutlik ja kasvav?
Prügi on tekitatud nii kaua, kui inimkond eksisteerib ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks Eesti elanikud peaksid lõpetama prügi tekitamise. Mida rohkem areneb ühiskond, seda rohkem tekkib prügi. Prügi tuleb aina rohkem väärtustada ning temas sisalduv energeetiline väärtus tuleb kuidagi kätte saada. See äri on sama ebastabiilne kui iga muu majandus.
Kui keegi kunagi on öelnud, et Ida-Euroopa on ebastabiilne, siis paar nädalas tagasi väljus Veolia Ameerika Ühendriikide jäätmekäsitlust ärist. Ma ei oska öelda, kas see oli ka USA ebastabiilsuse tõttu, aga majandus käib ikka üles-alla nagu ka see ärigi. Arvan, et sellel äril on potentsiaali.
Huvilisi ettevõtte ostmiseks oli mitu. Kuidas õnnestus Teil see äri endale krabada?
Kuna Alexela on olnud üks pakkujatest, mitte žüriis, siis on mul raske vastata. Õige vastus on see, et tegime parima pakkumise.