Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tamjärv: taastuvenergia kasumlikkus pole rahas
Nelja Energia OÜ osaniku Hannes Tamjärve sõnul pole taastuvenergia kasumlikkus rahas, vaid ta arendab seda pigem kodanikuna.
Hannes Tamjärv esines sel nädalal riigikogus keskkonna- ja majanduskomisjoni ühisistungil. Ta rõhutas nii istungil kui Äripäevale antud intervjuus, et seisab taastuvenergia arendamise eest pigem kodaniku kui investorina.
Kuidas mõjutavad Teie investeeringuid taastuvenergia tasud, mida valitsus plaanib järgmisel aastal vähendada?
Eks näis, kuidas lõpuks otsustatakse. See ei ole ju valmis otsus. Kuumaks läinud diskusioon on sel teemal seepärast, et riik on kunagi teinud oma korra ja lubanud investeeringutoetusi, selle teadmisega on ka investeeringud tehtud. Tagantjärele ei tohiks neid muuta. Praegu paistab, et kõlama on jäänud mitte investorite hääl, vaid riigiõiguslaste ja poliitikute oma. Loodetavasti see juba tehtud investeeringuid ei mõjuta. Kahjuks on olemasolevad toetused pigem ebapiisavaks muutunud, tuleviku toetused aga ilmselt vähenevad ja siin ei ole midagi vaielda. Tulemuseks on kahjuks see, et taastuvenergeetika investeeringutele Eestis ei joosta väga tormi. Võib-olla mõni veel tuleb, selle praeguse kava valguses. Taastuvenergeetika investeeringud on nii keskkonnahoiu, majandus-finantsilise kui ka kogu kliimapoliitiliste seisukohtade valguses ülihädavajalikud.
Kuidas neid siia meelitada?
Ega neid käsu korras saa. Aga sel teemal ei olegi midagi vaielda.
Juhan Parts on olnud selle eelnõu eestvedaja, millega vähendatakse taastuvenergia tasusid alates 1. jaanuarist 2013. Kuidas suhtute tema käitumisse?
Minu suhtumine Juhanisse on igatpidi positiivne ja ei puutu siin asjasse. Nagu ma aru saan, teeb Eesti riik oma otsused peatselt ja seaduseelnõu saabub varsti.
Miks Teie otsustasite 2005. aastal oma raha taastuvenergiasse paigutada? Et teenida?
Olen mitu korda öelnud, et numbrites on lihtne tõestada, et taastuvenergeetika investeeringud on minu elu kõige viletsemad, kõige vähem tasuvad investeeringud. Konkreetsed tuuleenergia investeeringud sai tehtud 2005.-2007. aastal. Ei ole saladus, et olen sealt saanud väikse promilli dividende, kuid kuni selle aasta alguseni ei ole ma sealt sentigi dividendi saanud. See ei ole kellelegi üllatus, et energeetikainvesteeringud ongi väga pikad. Lootus on, et nad teenivad.
Hetkel kuum
Kes Teile soovitas sellesse valdkonda investeerida? Kas Jüri Mõis?
Eks me Jüriga kahekesi… Kalle Kiigske ja Martin Kruus olid sellel ajal täiesti olemas, tegelikult nemad meid meelitasid. Kuigi selle asja kasumlikkus oli siis juba ette näha – et midagi väga roosilist selles ei ole –, siis maailmavaateline pool toetas nii palju, et olime kergel käel nõus seda tegema.
Tundub, et Jüri on Teil nagu parem käsi.
Üldse mitte. Mul on üsna palju iseseisvaid otsuseid. Aga võib öelda, et olen elu jooksul tema initsiatiivil palju edukaid investeeringuid teinud. Miks mitte.
Ütlesite, et taastuvenergia investeering ei olnud just kõige edukam. Nimetage mõni edukam.
Täpsustagem, et rahaliselt. Taastuvenergeetika on ülikasumlik, aga mitte rahalises mõttes.
Aga rahalises mõttes?
Ei tule meelde. Kooliinvesteering on veel metsikult kasumlikum, rahaliselt muidugi kahjumlik, aga sisulises mõttes ülikasulik.
Millised on Teie plaanid Nelja Energias? Kas läheb nii, nagu võiks minna selle kava järgi, et taastuvenergia saab tulevikus olema ikkagi kasumlik nii äri kui ka ühiskonna mõttes?
Taastuvenergia üleminekuprogrammis ja üldse sel teemal mõeldes ei saa enam ammu mõelda investorina ja (minu - toim) investeerimisvõimekus on juba ammu kulutatud. Iga järgmine investeering peab olema suurem. Investeerimistegevuse käigus on mul tekkinud sellest arusaam. Investori huvi on taandunud, aga kodaniku huvi on tõusnud. Näen hästi selle valdkonna probleeme ja võimalusi. Minu isiklikke plaane… Tore oleks, kui tekiks. Praegu ma ei näe neid.
Olete öelnud, et lähinaabritel on taastuvenergiasse investeerimisel soodsamad tingimused. Eestis läheb see olukord pisut kehvemaks. Kas olete mõelnud, et võiks paigutada oma vaba raha kuskile mujale ja tegelda sama äriga, millest nüüd olete aru saanud?
Minul ei ole vaba raha sellises suurusjärgus ja mina niimoodi ei mõtle. Nelja Energia on juba täna investeerinud Balti riikidesse. Muidugi Nelja Energia mõtleb ja pidevalt jälgib, millised tingimused on mujal. Tegelikult ümberkaudu on need tingimused soodsamad. Kõik need tingimused aga muutuvad ajas – kes suurendab toetusi ja kes vähendab.
Teie põhitegevus ongi praegu taastuvenergia ja kooli juhtimine?
Tähtsuse järjekorras teistpidi: esiteks kool ja teiseks taastuvenergeetika.
Rääkides koolist, riigikogu istungil öeldi, et tegelikult hariduse mõttes taastuvenergia spetsialiste ei tule peale. Kas järgmine investeering võiks kuidagi sellega seotud olla? Teil on olemas kooli juhtimise kogemus ja taastuvenergia valdkonna kogemus ja võiksite luua taastuvenergia kooli?
Võib-olla, väga tore oleks. Teine kord rääkige mulle lähemalt sellest mõttest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele