Justiitsministeerium jõudis värskes analüüsis seisukohale, et avatud elektriturul on lepingu lõpetamise tasu nõudmine kehtivast seadusest tulenevalt tühine.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Arto Aas palus justiitsministri seisukohta elektrimüüjate tüüptingimuste seaduslikkuse kohta ning mida peaks tarbijad tegema oma õiguste paremaks kaitseks, kirjutab
ERRi uudisteportaal.
Justiitsministeeriumi kinnitusel ilmnes erinevate elektrimüügi lepingute tingimustega tutvudes, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest nõutavat tasu ei nimetata leppetrahviks ega kahjuhüvitiseks, vaid pigem lepingu lõpetamise tasuks.
Ministeeriumi hinnangul sarnaneb selline tasu olemuslikult leppetrahviga, sest tasu eesmärk nagu leppetrahvigi puhul on suunatud kahju hüvitamisele fikseeritud summas. "Toodut arvesse võttes oleme täna seisukohal, et võlaõigusseadust tuleks tõlgendada selliselt, et korralisel ülesütlemise puhul tarbijalt lepingu lõpetamise tasu, mis on suunatud kahju hüvitamisele, nõuda ei saa," märgib ministeerium.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sisuliselt tähendab see ministeeriumi selgitusel seda, et kui elektrimüüja nõuab tarbijal lepingu lõpetamise tasu, võib tarbija jätta selle tühisuse ettekäändel tasumata.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.