5. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majanduskasvu pidurdumise tõttu alanes töökohtade loomise kiirus aastaga siiski poole võrra, kommenteerisid Eesti Panga ökonomistid Natalja Viilmann ja Orsolya Soosaar. 

Nende kinnitusel areneb enam-vähem samamoodi meie tööturg ka lähitulevikus: hõive kasv jätkub, kuid väiksema kiirusega. Lähivaates võib tööturu arengut ohustada välisnõudluse oodatust nõrgem taastumine. Lisaks sellele võib tööjõunappus mõnedel tegevusaladel suurendada palgasurveid.

Rahvaloenduse esialgsed andmed kinnitavad, et Eesti tööealine elanikkond väheneb - seda nii loomuliku iibe kui ka negatiivse rändesaldo tõttu. Loenduse järgi on Eestis tööealisi elanikke 3,5% vähem kui jooksva arvestuse kohaselt. Rahvaarvu muutused viimase kümnendi välisrände tõttu olid vanusegrupiti ning maakonniti väga ebaühtlased.

Kõige rohkem langes 20-34-aastaste arv (8,5%). Tööealise elanikkonna vähenemine ei anna veel tööturul tunda, sest inimeste tööjõus osalemise aktiivsus on viimastel aastatel kasvanud.

"Suuresti tänu pensioniea tõstmisele on kasvanud üle 50-aastaste tööjõus osalemine. Mõnevõrra leevendab rahvastiku vähenemise mõju ka edasine pensioniea tõstmine alates 2016. aastast. Pikemas perspektiivis ei suuda vanemaealiste suurem aktiivsus aga täielikult korvata noorema tööjõu vähenemist," selgitasid Viilman ja Soosaar.

Tööpuuduse langus on Eestis viimase aasta jooksul olnud Euroopa Liidu kiireim. Keskpaga ökonomistide sõnul tekitab endiselt muret, et töötute kvalifikatsioon ja paiknemine ei vasta tihti tööturul nõutavale. Tööpuuduse edasiseks languseks ja tööjõupuuduse mõjul tekkiva palgasurve leevendamiseks on  oluline, et tööturupoliitika meetmed oleksid tõhusad. Samal ajal ei tohiks toetuste süsteem pärssida töö otsimist ja hõivesse naasmise soovi.

Majanduskasvu aeglustumise mõjul vähenes aasta esimesel poolel tööjõu tootlikkus, samas jätkus palgakasv vaid veidi aeglasemas tempos. Palgakasvu hilisem reageerimine majanduse arengule on tavapärane, kuid pikemas vaates on konkurentsivõime säilimiseks oluline, et palgakasv oleks tootlikkuse kasvuga kooskõlas.

Viilmanni ja Soosaare sõnul on sel sügisel olulised märksõnad avaliku sektori palgakasv, sealhulgas kollektiivsetel palgaläbirääkimistel saavutatud palgatõusud hariduses ja tervishoius.

Avalike teenuste hinnakasv mõjutab kaudselt Eesti konkurentsivõimet ja survestab riigieelarvet. Tähtis on, et palgakasv ei tuleks riigieelarve tasakaalu jõudmise kiiruse arvelt, sest usaldusväärne eelarvepoliitika on üks pikaajalise majanduskasvu aluseid. Eelarvevahendite ümberpaigutamine ei peaks vähendama muude majanduse kasvupotentsiaali seisukohalt oluliste valdkondade rahastamist.

Autor: Haldusuudised.ee