Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maailma pikimaid sildu ehitatakse Hiinas
Hiinas on alanud sajandil hakatud ehitama järjest pikemaid sildu, millest pikim kulgeb üle 160 kilomeetri Pekingist Shanghaisse.
Selle aastatuhande algusest on Hiina hakanud ehitama järjest pikemaid sildu. Peamiselt on tegemist maismaal asuvate raudteede ja maanteede viaduktidega. Pikkuselt on hetkel esikohal Danyang-Kunshan Grand Bridge, mis ühendab raudteega Pekingit ja Shanghaid. Silla kogupikkus on pea 165 kilomeetrit, millest 9 kilomeetrit kulgeb üle Yangcheni järve. Silla ehitamist alustati 2006. aastal ja see avati liikluseks möödunud aasta 30. juunil.
Pikim üle veekogu kulgev sild asub Ameerika Ühendriikides. Eelmise sajandi keskel ehitati Louisiana osariigis sild, mis ühendas Pontchartini järve põhja- ja lõunakallast. Tegemist on kahe paralleelse sillaga, millest esimene avati 1956. aastal 38 kilomeetri pikkusena. 13 aastat hiljem ehitati kõrvale teine sild, mis on 15 meetrit pikem. Käikulaskmisest alates on silla ületamine olnud tasuline. Kuid 1999. aastast hakati raha koguma ainult põhja poolt sillale sõites. Sild vähendas põhjakaldal asuvate elanike jõudmist New Orleansi 50 minuti võrra, muutes piirkonna praktiliselt linna osaks.
TOP Maailma 10 pikimat silda
Artikkel jätkub pärast reklaami
(sild, pikkus, avamise aasta, riik)
Danyang-Kunshan Grand Bridge (raudtee) 164 800m 2011 Hiina
Tianjin Grand Bridge (raudtee) 113 700m 2011 Hiina
Weinan Weihe Grand Bridge (raudtee) 79 732m 2010 Hiina
Bang Na Expressway (maantee) 54 000m 2000 Tai
Beijing Grand Bridge (raudtee) 48 153m 2010 Hiina
Lake Pontchartrain Causeway (maantee) 38 442m 1956 ja 1969 USA
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.