Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Frankfurdis muudetakse kontorid kortermajadeks
Enam kui aastakümme kortermaju renoveerinud Vijay Vankadari kasutas odavat ja rohket ressurssi oma värskeimaks eluasemeprojektiks Frankfurdis – vana kontorihoonet, mille vastu ärid enam huvi ei tunne, kirjutab Bloomberg.
Kontorihoonete eluasemeteks muutmised, nagu Vankadari Grand-Westend 24 kesklinnas, on Saksamaa rahanduspealinnas kasvav trend, kuna omanikel on üha raskem leida firmaklientidest rentnikke aegunud kontorihoonetesse. Sel aastal eluasemeturule tulevast elamispinnast tuleb viiendik kontorihoonetest.
„Kontorihoonete omanikel ei ole huvi ega raha, et renoveerida 1970ndate kontorihooneid, mistõttu tuuakse vana kinnisvara turule,“ ütles 48aastane Vankadari, kes on Mercer Street Capitali asutajapartner. „Me hakkasime keskenduma kontorihoonete ostmisele, kui eluasemehinnad muutusid liiga kalliks.“
Frankfurdi 60ndate ja 70ndate aastate kontorihoonete omanikud võitlevad pankadest ja õigusbüroodest rentnike nimel, kuid need koondavad töötajaid ja uued arendused pakuvad konkurentsi. Savillsi andmetel on keskuse vakants 15 protsenti. Seda on peaaegu topelt võrreldes Londoni Cityga ja rohkem kui Manhattani 10,3%.
Kinnisvaramaakleri Jones Lang LaSalle andmetel on Frankfurdi elukondliku kinnisvara vakantsus vaid 2,4%. Linna elanikkond kasvab, mis tõstab eluasemete hindu.
Frankfurdi eluasemete keskmine ruutmeetri hind kerkis selle aasta esimesel poolaastal mullusega võrreldes 13%, 2930 eurole ruutmeetrist. Eluaseme renditulu on muutumatult 4,8 protsenti.
Kontorirendipindade rent on 20 senti kallim ruutmeetri kohta, kui 2011. aastal eluaseme ruutmeetri rent. 2002. aastal, kui kontorirendid tegid tipu, oli vahe 5,50 eurot ruutmeetri kohta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele