11. november 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hoop energiahinnale

2021. aastal peaaegu vältimatuks muutuv energia mikrotootmine on juba praegu kasulik investeering.

Aastast 2021 peavad EL direktiivi kohaselt olema kõik uued hooned nn "liginullenergiahooned". Isevalmistatavate elektrituulikute töötube korraldava MTÜ Samsaara liikme Madis Orgi sõnul tähendab see, et pelgalt soojustades ei ole võimalik enam Eesti kliimas saavutada vajaminevat energiatõhusustaset ja seega muutuvad selle direktiivi rakendumisel kohapealsed mikrotootmislahendused vajalikuks. "Ühesõnaga - see aitab hoida kinnisvara konkurentsis ka järjest karmimaks muutuvate energiatõhusustasemete kontekstis."

Tartu Regiooni Energiaagentuuri energeetikaeksperdi Kalle Virkuse sõnul saaks keskmise eramu elektritarbimise määrata vaid juhul, kui on teada keskmine suurus, kuidas seda köetakse, mitmeliikmeline ja milliste tarbimisharjumustega on elanikud. "Väga jämedalt võib arvestada elektri tarbimiseks 30-40 kWh/m² aastas. 100m² maja puhul teeb see siis 3000 kuni 4000 kWh."

Tööstuslikult toodetud elektrituulikute ja päikesepaneelide müügiga tegeleva Taastuvenergia OÜ juhi Sven Lõokese hinnangul võiks keskmise suurusega eramu elektritarbimine jääda vahemikku kuus kuni kümme tuhat kilovatt-tundi aastas.

"Aga kui klientidega räägin, siis kuulen numbritest 20 000 kilovatt-tundi aastas ja enamgi," ütleb ta ja toob näiteks kuueliikmelise perekonnaga saja viiekümne ruutmeetrise neli aastat vana puitkarkassmaja, mille soojustuseks on 25 cm kivivilla seintes, põhikütteks ahjuküte ja millele külmal ajal antakse juurde soojust elektriradiaatoritega magamistubades. Ühe sellise eramu elektrikulu oli Lõokese sõnul 2011. aastal 6044 kWh, jaanuaris 730 kWh ja juunis 430 kWh.

Orgi sõnul tasub maja komplekssel renoveerimisel kindlasti kaaluda ka erinevaid kohapealseid mikrotootmisvõimalusi. Energiasäästumeetmete rakendamisel on ka eramaja energiatarve tema hinnangul võimalik viia väga madalale. "Selle väiksema energiakoguse asendamine taastuvallikatest pärineva energiaga on realistlikum kui renoveerimata maja juures."

Kui käsil on uue katuse paigaldamine, võib Lõokese sõnul paigaldamise käigus panna päikesepaneelide siinide kandurid. See on aga üks kallimaid töid, sest võtab valmis katuse puhul aega. Kui kandurid paigas, siis siinide ja paneelide paigaldamine võtab näiteks 3,7 kW päikesepaneelide komplekti puhul pool päeva, nentis Lõokene.

Samuti kui on tegemist elektrisüsteemi renoveerimisega, võiks tema arvates projektis juba ette näha võrguinverteri ühendamise ja kaablite paigaldamise pööningult kilbiruumi paneelide ühendamiseks või kaabel kilbiruumist tuulegeneraatori paigalduskohale. "Kaabli margi ja ristlõiked annab omanikule seadmeid paigaldav firma."

Kui küsimus on, kas eelistada päikesepaneele või tuulegeneraatorit, siis mõlemal on omad head ja vead. 

Madis Orgi sõnul on H. Piggotti disainil põhineva tuuliku maksimaalne kuine tootlikkus keskmise tuulekiirusega 5m/s (väga hea tuulega asukohad) juures 200-300 kWh. Tipuvõimsus jääb 1-2kW vahele. Selle jaoks tuleb aga tema sõnul valmistada tiivik, mille diameeter on 4,2 meetrit ning püsimagnetgeneraator, mis kaalub üle 100kg.

Virkus jääb mikrotuulikute suhtes ettevaatlikuks. Kaugemal kui 500 meetrit rannikust tuleb kindlasti teha korralikud tuule mõõtmised enne tuulegeneraatori paigaldamist. Kui suure osa sellega katta saab, sõltub sellest, kui suur on elektrivajadus ja see sõltub tarbimisharjumustest, mida võib nimetada ka "mugavustaluvuseks". Tema sõnul ongi kõige raskem inimeste tarbimisharjumuste muutmine, sest kellelegi ei meeldi, kui tullakse ütlema, kuidas peaks elama. See kajastub tema andmetel ka Eestis pärast 1989. aastat ehitatud eramute pindalas, mille suurus sööb ära energiasäästu võrreldes perioodiga, kus eramuid veel massiliselt ei ehitatud, kuid inimesi elas riigi territooriumil rohkem.

Tasa teenib tööstuslik tuulegeneraator ennast Lõokese hinnangul umbes kümne-viieteistkümmne aastaga, kui keskmine tuule kiirus aastas vähemalt 4,5 m/s. Sellise tuulega kohti on Eestimaal aga vähe. Päikesepaneelide tasuvusaeg on tema arvates Eesti kliimas umbes 15-20 aastat. Normaalne tasuvusaeg võiks olla 8-12 aastat.

Peale elektritootmise on võimalik toota päikesekollektorite abil ka sooja vett, kuid Lõokese hinnangul on selle miinuseks asjaolu, et sooja vett saab salvestada vaid oma koduses boileris ja ületoodang on süsteemis tõsine probleem. Elektrienergia saab aga müüa suvel võrku ja talvel jälle tagasi osta. "Samas üks ei välista teist ja parim kombinatsioon oleks mõlemad lahendused paigaldada. Kui päikesepaneelide lisamine valmis hoonele ei ole keerukas, siis kollektorite puhul tuleks kindlasti juba tehnosüsteeme projekteerides ette näha kollektorite lisamise valmiduse."

Virkuse sõnul on Inglismaal tehtud uuring sooja vee tootmise kohta üks-ühele kohaldatav ka Eestis, sest Eesti tegelik päikesekiirguse hulk on sama mis UKs. Selle kohaselt võib saada päikesest 60% sooja vee vajadusest. Olulisimad momendid veel selle juures on tema hinnangul automaatikal ja seadistamisel ning tarbimisharjumuste arvesse võtmine ja vajadusel nende muutmine.

 

TASUB TEADA

Tuuliku iseehitamise + ja -

+ materjalide hind on kõvasti odavam, kui tööstusliku tuuliku soetamine

+tuuliku iseehitamisprotsess on põnev, selle käigus võib õppida/viimistleda mitmeid käsitööoskusi metallitööst kuni puidu voolimiseni.

+ masina hooldamisel ei tule toetuda sisseostetavale kompetentsile. Igaüks, kes on ise tuuliku ehitanud, oskab ka seda parandada.

- ise tuleb garanteerida, et masin ka hästi tööle hakkaks, ise tuleb masinat hooldada (oleneb küll tööstuslikult toodetud tuulikust, kuid üldjuhul on ikkagi sertifitseeritud tuulikute töökindlus suurem, kui iseehitataval masinal). Hea ja töötava masina ehitamine on suur ettevõtmine. Motivatsioon ei tohi ehitusprotsessi ajal kaduda.

- iseehitatud masina püstitamisel on keerulisem leida konsensus kohaliku omavalitsusega rajatise loa saamisel. Kui tellida aga mast väljast mõne projekti alusel, on see siiski võimalik.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474