5. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majanduse ebakindlus, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline olukord ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud suurema vajaduse üürikorterite järele, kirjutab Rüütel Eesti Päevalehes. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut.

"Osa buumi ajal soetatud korterite omanikke ja ka varasemast ajast mitme korteri omanikke on dilemma ees: kas müüa või anda üürile? Siin ongi põletav probleem: kui tasuda üüritulult seaduskuulekalt üldkehtivas määras ehk 21% tulumaksu, siis kipub müük olema selgelt tasuvam. Olemegi probleemi ees: ei ole normaalset üüriturgu.

Selleks et üürimisest saadud tulu hakataks deklareerima, nagu seadus kohustab, tuleks muuta tulumaksuseadus üürileandja jaoks sõbralikumaks. Üks võimalus oleks teha seadusse muudatused, mis võimaldaksid eraisikutel kinnisvara üürimisest saadud tulusid deklareerides kuludokumentide põhjal arvestada ka väljaüüritava kinnisvaraga seotud kulusid: maamaks, kindlustus, korteriühistu remondifond, renoveerimiskulud. Nii loodaks eeldused, et riigile hakkaks maksu laekuma. Renoveerimise tulemusena paraneks elamufondi kvaliteet, mis väljenduks eelkõige kortermajade soojustamises ja energiasäästus.

Pakume nimetatud lahendusele ka alternatiivi: maksustada kinnisvara üürimisest saadud tulusid madalama maksumääraga – näiteks 10%. Selle lahenduse puhul võetaks eelduslikke kulusid arvesse, aga ära jääks keeruline kontrollimenetlus.

Peale kinnisvarafirmade liidu toetavad ettepanekut ka omanike keskliit ja maksumaksjate liit. Majandus- ja rahandusministeeriumi poole pöördumine on seni jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes."

Autor: Haldusuudised.ee