Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raine Pajo: määramatus elektritootmises valmistab muret
Eesti Energiale valmistab muret määramatus elektritootmises, ütles energiafirma juhatuse liige ning elektri ja soojuse tootmise valdkonna juht Raine Pajo.
Selle aasta suurimaks tagasilöögiks oli tema sõnul biokütustest taastuvenergia tootmise lõpetamine Narvas seoses planeeritavate muudatustega elektrituru seaduses. "See on tagasilöök meie ärile, aga ka keskkonnale, sest elektri tootmiseks oleme sunnitud kasutama rohkem põlevkivi. Samuti tarbijale, kes peab maksma taastuvenergia tootmise eest kallimat hinda ning ka metsameestele, kellel pole hakkepuitu kuskile müüa ja see jäetakse nüüd metsa mädanema," lisas ta.
"Meid teeb murelikuks, et seadusemuudatus ei ole tänini jõustunud ning valitseb määramatus," kinnitas Pajo Eesti Energia kodulehel avaldatud intervjuus ettevõtte pressiesindajale.
Pajo sõnul on energiafirma seisukohal, et taastuvenergia tootmisel tuleb eelistada tarbija jaoks kõige odavamaid alternatiive ehk eelistada neid tootmisüksuseid, mis vajavad kõige väiksemat toetust. "Balti elektrijaamas saab taastuvelektrit toota alternatiividest enam kui kolmandiku võrra odavamalt. Seetõttu oli rohelise energia tootmine Narvas ka paljudele konkurentidele pinnuks silmas," märkis ta.
Iru elektrijaama jäätmeenergiaploki valmimisel muutub Pajo sõnul kogu Eesti jäätmemajandus: ladestamise aeg saab läbi ning jõuame segaolmejäätmete taaskasutamiseni. Lisaks paigaldas firma Narva Eesti elektrijaama vanematele energiaplokkidele väävlipuhastusseadmed. Seetõttu on Eestis toodetud elekter täna puhtam kui kunagi varem, kinnitas ta.
"Teiseks, on Eesti varustuskindlus tagatud vähemalt 2020. aastani. Kolmandaks, teenisime elektri ekspordist kasumit, mida riik omanikuna saab riigieelarves kasutada. Neljandaks, suudame Narva elanikele ja ettevõtetele müüa odavaimat soojusenergiat Eestis," märkis Pajo.
Elektri tootmise kulud 2013. aastal tema sõnul kasvavad. "Tõusevad ressursitasud, keskkonnamaksud ning peame hakkama ostma CO2 kvooti, mida seni tasuta saime. Soovin, et suudaksime sellest hoolimata toota konkurentsivõimelise hinnaga elektrit," selgitas Pajo ettevõtte pressiesindaja tehtud intervjuus.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Oktoobris peetakse Sossi mäel sarikapidu, sest Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone hakkab valmima.
Enimloetud
2
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
3
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
5
Viimased uudised
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Konverentsid
Hetkel kuum
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Vaata, kuidas Sinu konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud.
Peamiste kodulaenuvõtjate arv vanuses 24-45 väheneb. Vaata, millal ja kui palju!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele