Rahandusminister Jürgen Ligi teatas täna riigikogus, et ministeeriumil on võimatu tuvastada, kas Narva Elektrijaama hankel rikuti seadust või mitte.
Sotsiaaldemokraadid esitasid Ligile arupärimise seoses sellega, et riigikontrolöri hinnangul võis toimuda Eesti Energia põlevkivijaamade hanke korraldamisel seaduserikkumine. Kuna hangete järelevalvega tegeleb rahandusministeerium, päriti ministrilt, miks ei kontrollitud konkreetse hanke vastavust seadusele.
Ligi märkis, et rahandusministeerium ei saa teada kõike kõigist riigihangetest ning kuulis Narva Elektrijaama hanke suhtes esitatud kahtlustest ajakirjandusest mullu oktoobris. Põhjus selleks oli asjaolu, et hange ei kuulunud plaaniliselt järelevalvatavate hulka, selle kohta ei esitatud taotlust ega laekunud ka muud olulist informatsiooni. Ühtlasi juhtis rahandusminister tähelepanu seadusele, mille kohaselt saab ministeerium teha ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks enne hankelepingu sõlmimist. Informatsioon probleemi kohta laekus aga kaks aastat pärast lepingu sõlmimist.
„Ministeeriumil poleks olnud siin mõtet ressurssi palju raisata, ta oleks saanud konstateerida fakti, aga mitte enam midagi muuta,“ ütles Ligi. Ta lisas, et avaliku sektori vahendite kasutamise seaduslikkust ja tulemuslikkust kontrollib riigikontroll ning kui riigikontrolöril on mingisuguseid kahtlusi, et tegemist oli õigusrikkumisega, peaks ta esitama vastavad materjalid uurimisorganile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahandusminister märkis ka, et Kapo ei alustanud selles asjas kriminaalmenetlust, sest ei leidnud asjaolusid uurides, milles seisneb riigihangete nõuete rikkumine, kas ja kellele on sellega olulist varalist kahju tekitatud ning milles kahju tekitamine täpselt seisneb.
„Iseenesest on selle menetluse kaks suurt eesmärki ju, et ei oleks ebavõrdselt rikutud kellegi huve ja et ei oleks tekitatud riigile kahju. Antud juhul ei ole kumbagi tuvastatud,“ sõnas Ligi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vanasadama kinnisvaraarenduse algus pole enam kaugel. Tallinna Linnavolikogu võttis 2. aprillil 2026 vastu Tallinna Sadama kaks detailplaneeringut: „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala“ ning „D-terminali ja lähiala“, millele Tallinna linn korraldab lähiajal avaliku väljapaneku. Menetluses on veel kolm detailplaneeringut: „Admiraliteedi basseini ümbruse“, „Vanasadama põhjaosa“ ning „Vanasadama lõunaosa“. Lisaks on Tallinna Sadam kaasatud kahe krundiga teisel pool Reidi teed Tuukri tänavaga seotud detailplaneeringusse.