14. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sotsiaaldemokraadid esitasid Ligile arupärimise seoses sellega, et riigikontrolöri hinnangul võis toimuda Eesti Energia põlevkivijaamade hanke korraldamisel seaduserikkumine. Kuna hangete järelevalvega tegeleb rahandusministeerium, päriti ministrilt, miks ei kontrollitud konkreetse hanke vastavust seadusele.

Ligi märkis, et rahandusministeerium ei saa teada kõike kõigist riigihangetest ning kuulis Narva Elektrijaama hanke suhtes esitatud kahtlustest ajakirjandusest mullu oktoobris. Põhjus selleks oli asjaolu, et hange ei kuulunud plaaniliselt järelevalvatavate hulka, selle kohta ei esitatud taotlust ega laekunud ka muud olulist informatsiooni. Ühtlasi juhtis rahandusminister tähelepanu seadusele, mille kohaselt saab ministeerium teha ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks enne hankelepingu sõlmimist. Informatsioon probleemi kohta laekus aga kaks aastat pärast lepingu sõlmimist.

„Ministeeriumil poleks olnud siin mõtet ressurssi palju raisata, ta oleks saanud konstateerida fakti, aga mitte enam midagi muuta,“ ütles Ligi. Ta lisas, et avaliku sektori vahendite kasutamise seaduslikkust ja tulemuslikkust kontrollib riigikontroll ning kui riigikontrolöril on mingisuguseid kahtlusi, et tegemist oli õigusrikkumisega, peaks ta esitama vastavad materjalid uurimisorganile.

Rahandusminister märkis ka, et Kapo ei alustanud selles asjas kriminaalmenetlust, sest ei leidnud asjaolusid uurides, milles seisneb riigihangete nõuete rikkumine, kas ja kellele on sellega olulist varalist kahju tekitatud ning milles kahju tekitamine täpselt seisneb.

„Iseenesest on selle menetluse kaks suurt eesmärki ju, et ei oleks ebavõrdselt rikutud kellegi huve ja et ei oleks tekitatud riigile kahju. Antud juhul ei ole kumbagi tuvastatud,“ sõnas Ligi.

Autor: Haldusuudised.ee