14. jaanuar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvaras lõppes buumijärgne tippaasta

2012. aasta oli tippaasta nii hinnataseme kasvult kui ostu-müügi tehinguarvu poolest pärast 2007. aastat.

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, stabiliseerus aasta lõpus 57,3 punkti tasemel. Novembriga võrreldes detsembris indeksi väärtus ei muutunud, kuid aastatagusest on indeks 4,7% võrra kõrgemal.

Võrreldes eelmise aasta detsembriga kasvasid korterite, hoonestamata maa ja hoonestatud elamumaa ning langesid hoonestatud tootmis- ja ärimaa pinnaühiku tehinguhinnad. Tehingute arv oli detsembris tavapäratult madal, 9% võrra väiksem kui aasta eest, mis võib olla seletatav nii pikkade pühadega (tehingute venimisega jaanuarisse) kui ka aktiivsema oktoobri ja novembriga.

2012. aasta oli stabiilse kasvu aasta ning oluliselt kiirema hinnataseme ja tehinguarvu kasvuga kui 2011. aasta. Juba aasta alguses võis näha jõulist tehingute arvu kasvu, millele järgnes peagi ka kiirem hinnataseme tõus. Kinnisvara hinnatase kasvas keskmiselt 5%, ületades inflatsiooni (4%).

Kui vaadata ostu-müügitehingute arvu, siis ületas see juba ka 2008. aastat. Suurimat hinnakasvu näitasid korteriomandite ja hoonestatud ärimaa pinnaühiku tehinguhinnad. Tootmismaa ja maatulundusmaa hinnad olid aga pigem languses. Pakkumishindade poole pealt on samuti kasvanud korterite ja äripindade hinnad, kuid langenud majade ja maade hinnad.

Tehinguaktiivsuse kasv näitab nõudluse tugevust, mis viitab korteriomanditehingute hinnatõusule ka 2013. aastal. Samuti on nii kohalike kui lähiriikide investorite huvi ärikinnisvara vastu jätkuvalt tugev ning kui laenuintressid ei hakka ostujõudu piirama, siis on oodata jätkuvat tehingute mahukasvu ka ärikinnisvaras.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisorsi arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali kv.ee andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti.

TASUB TEADA

Korterid kallinesid pealinnast kiiremini

Eesti kinnisvaraturgu iseloomustavad arvud 2012. aastal

- Kinnisvara hinnakasv keskmiselt 5%

- Korteriomandite hinnakasv keskmiselt 10%, Tallinnas 8%- Tehingute arvu kasv keskmiselt 12%, millest ostu-müügitehingute arvu kasv 13%- Tehingute koguväärtuse kasv 21%- Ostu-müügitehingute arv 2 017 (6%) võrra suurem kui 2008. aastal- Tehingute arvu kasv oli kiireim I ja hinnataseme kasv IV kvartalis- Tehingute arv saavutas tipu III ning hinnatase IV kvartalis

Allikas: Seven Real Estate Advisors

Autor: Haldusuudised.ee

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Külli KaljulindReporter-toimetaja Tel: 58 223 022
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474