Kinnisvaras lõppes buumijärgne tippaasta

2012. aasta oli stabiilse kasvu aasta ning oluliselt kiirema hinnataseme ja tehinguarvu kasvuga kui 2011. aasta. Juba aasta alguses võis näha jõulist tehingute arvu kasvu, millele järgnes peagi ka kiirem hinnataseme tõus. Kinnisvara hinnatase kasvas keskmiselt 5%, ületades inflatsiooni (4%).

Kui vaadata ostu-müügitehingute arvu, siis ületas see juba ka 2008. aastat. Suurimat hinnakasvu näitasid korteriomandite ja hoonestatud ärimaa pinnaühiku tehinguhinnad. Tootmismaa ja maatulundusmaa hinnad olid aga pigem languses. Pakkumishindade poole pealt on samuti kasvanud korterite ja äripindade hinnad, kuid langenud majade ja maade hinnad.

Tehinguaktiivsuse kasv näitab nõudluse tugevust, mis viitab korteriomanditehingute hinnatõusule ka 2013. aastal. Samuti on nii kohalike kui lähiriikide investorite huvi ärikinnisvara vastu jätkuvalt tugev ning kui laenuintressid ei hakka ostujõudu piirama, siis on oodata jätkuvat tehingute mahukasvu ka ärikinnisvaras.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisorsi arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali kv.ee andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti.

TASUB TEADA

Korterid kallinesid pealinnast kiiremini

Eesti kinnisvaraturgu iseloomustavad arvud 2012. aastal

- Kinnisvara hinnakasv keskmiselt 5%