24. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Samuti lennundusteemad ja Rail Baltic.

LNG terminali asukoha lukku löömisel on aluseks Euroopa Komisjoni koostatud uuring, mille järgi oleks kõige rentaablim taoline terminal rajada Soome lahe kaldale. Seega kas Eestisse või Soome.

„See asukoht ei ole määratletud väga täpselt,“ tõdes Ansip. Võimalikke asukohti on kolm, kaks Eestis ja üks Soomes.

„Eesti jaoks on parim LNG terminali asukoht see, mis garanteerib kõige odavama loodusliku gaasi,“ ütles Ansip.

Leedu peaminister ei andnud selget vastust, kas Leedu on nõus terminali rajamisega Soome lahe kaldale. Ent 2014. aasta detsembriks on asukoha küsimus vastatud, ütles Butkevicius.

Leedu ise on LNG terminali temaatikaga Eestist oluliselt ette jõudnud, tõdes Ansip. Avalik hange on juba läbi viidud ning terminal peaks valmima 2014. aastal.

„Arvestades olemasolevat infrastruktuuri ei saa seda (terminali - toim.) kasutada regionaalse Põhja-Balti terminalina,“ ütles Ansip.

Leedu pole päris maha matnud ka tuumajaama ehitamise plaani. Peaminister Butkevicius ütles, et moodustatud on erikomisjon, mis koostab kahte alternatiivset energiastrateegiat – üht koos tuumajaama ehitamisega ja teist ilma.

Sealhulgas vaetakse kildagaasi perspektiive Leedus, sealt võib esimesi järeldusi oodata juba lähinädalatel.

Uued dokumendid ja hinnangud tuumajaama kohta peaksid valmima selle aasta maiks.

„Kui töö on valmis, siis lubasin sellest informeerida ka Eesti peaministrit,“ ütles Butkevicius. Otsuse teeb Leedu selle põhjal, mis on energia hinna seisukohast Leedule sobivam.

Leedu peaminister kinnitas, et Leedu energiaühenduste rajamine Rootsi ja Poola vahel kulgeb plaanipäraselt. Tänu neile projektidele ja teise kaabli rajamisele Eesti ja Soome vahele saab varsti öelda, et Balti riigid ei ole elektrienergia mõttes ELis enam saareks, ütles Ansip.

Muude projektide seas arutasid peaministrid Rail Balticut, mis on ka Leedu uue valitsuse prioriteetide seas. Samuti lennundusteemasid, kus tõdeti, et väikeriikide lennufirmade jaoks ei ole häid lahendusi.

„Me mõlemad mööname, et praegustes oludes väikestes riikides rahvuslike lennukompaniide kasumlik tegevus on küllalt väikese tõenäosusega,“ ütles Ansip. Väikestes riikides on ilmselge vajadus anda lennundusettevõtetele riigi abi.“

Ansip avaldas lootust, et ELi tasandil revideeritakse eelkõige just lennujaamade riigiabi regulatsioone ja et tulevikus on võimalik väikestes riikides lennundusele abi anda doteerides lennujaamade tegevust.

Autor: Haldusuudised.ee