1. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Tohhoo tonti, mõtlesin ja vaatasin aknast välja, kas tõesti on kraanad juba püsti pandud, statistika ja tegelik elu üksteisest kardinaalselt lahku läinud," imestas Arumäe. "Kraanasid akna taga ei paistnud ning üldiselt kättesaadava statistika järgi on eraisikute laenujääk ikka veel vaevu-vaevu vähenemise lõpetanud ning kinnisvarahinnad lohisevad siiani nagu tigu, maja seljas, nõlvast üles."

Arumäe sõnul on kinnisvarasektoris tegutsejad aastaid kestnud surutisest arusaadavalt ammu väsinud ja selleks, et tehingute maht taastuda saaks, oleks tõepoolest tarvis, et kinnisvara hind ületaks laenujäägi summa. "Hetkel paraku on see küll vaid soovmõtlemine. Tegelik olukord on sellest sama kaugel kui Marss Veenusest või Eurotsoon üksmeelest," märkis ta.

Kinnisvara hinnad on tema sõnul tõusnud 2005. aasta novembri tasemele ning ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et see oli alles suurema buumi algus. Arumäe selgitab, et suurem osa kinnisvaratehinguid tehti alles pärast seda ja tunduvalt kõrgemate hindadega kui 2005. aastal, mis teeb hindade jõudmise sellele tasemele veel väga mitme aastaseks ooteperioodiks. "Kui hinnad iga aasta 10% kasvaksid, siis läheks tipuaegse hinna saavutamiseks veel viis aastat," ütles ta. "Pärast 2005. aastat kõrgema hinnaga tehtud tehinguid on ca 40% kõikidest 1997-2008. aasta tehingutest kokku. Ehk siis väga palju. Niisiis oleme alles tee alguses."

Arumäe hinnangul detsembri jaekaubanduse ja tööstustoodangu näitajad ootamatusi ei toonud ning jätkasid stabiilsel kasvukursil. Jaekaubanduse müügimahud suurenesid 5% ja tööstustoodang 7%. "SKP prognoos neljandaks kvartaliks on 3,5%, ning juhtivindikaatorid jätkavad suuna näitamist majandusaktiivsuse kiirenemise suunas ka 2013. aasta esimeses kvartalis," prognoosis ta.

Tööstustoodang püsis 2012. aastal 2011. aasta tasemel, mis oli Arumäe sõnul tagantvaates üsna loogiline. "Välisturgude olukord aasta jooksul aina jahenes, kuid tööstustoodangus otsest langust seetõttu ei toimunud. Teisalt oli ka kasvu saavutada üsna raske, sest aasta varem oli ekspordimahtudes tehtud meeletu hüpe ning pärast suuremaid hüppeid ei ole üldse tavatu, et järgneb mõningane tagasilöök, eriti sellistes jaheneva kliimaga olustikes," rääkis Arumäe. "Tagasilööki aga ei tulnud ning suudeti üsna kõrgeid ekspordi- ning tootmismahte säilitada. Kogu aasta jooksul oli tööstustoodangu tase suhteliselt stabiilselt sama, aasta lõpus võis märgata kerget elavnemist, mis on seotud esimeste paranemismärkidega ümbritseva väliskeskkonna osas. Lähikuud võiksid eeldatavalt tuua tööstustoodangus kerge elavnemise jätkumist."

Alates 2005. aastast on Eesti tööstustoodang Läänemere regiooni riikidest kõige enam kasvanud ja Arumäe sõnul on märkimisväärne, et Eesti tööstustoodang on kriisist kõige paremini taastunud ning toodang ületab kriisieelset taset. "Vaikselt hakkab järele võtma ka Läti. Samas on Soome tööstustoodang jäänud pärast kriisiaegset kukkumist vinduma samale madalale tasemele ning Saksamaa ja Rootsi pole veel kaugeltki saavutanud kriisieelseid tasemeid," hindas Arumäe. "See peab küll näitama Eesti tööstuse head konkurentsivõimet. Ning paneb mõtlema, kas selles edus ei või teatud rolli mängida ka euro kasutuselevõtt Eestis ning selle perspektiiv tuleval aastal Lätis?“

Autor: Haldusuudised.ee