Leia sobivad ruumid. Selleks on võimalus kasutada maakleri abi, kuid see on kulukam kui ise otsida. Rendipinna otsimisel tee selgeks, milliseid ruume sul täpselt vaja on. Kui pind on leitud, tuleks sellega võimalikult põhjalikult tutvuda, välja selgitada, mis selle seisund on ja kas see sobib. Valides ära kiirusta ning ruumidega tutvumisel kasuta samuti eksperdi abi.
Alusta läbirääkimisi. Kui sobiv pind leitud ja hind sobiv, tuleks alustada üürileandjaga läbirääkimisi muude lepingutingimuste üle. Tavaliselt kasutatakse sellistel juhtudel tüüplepinguid, mille puhul sõltub läbirääkimisteks jääv ruum poolte majanduslikust erinevusest. Kui näiteks väga suur ettevõte tahab üürida väiksemalt firmalt, on tõenäoliselt rohkem võimalusi läbi rääkida, kui vastupidises olukorras.
Kirjelda võimalikult detailselt. Kui lepingu tingimused on läbi räägitud, on oluline kirja panna, millistel tingimustel tahetakse üürida. Tavaliselt tekivadki vaidlused sellest, et üüritud ruum ei vasta ootustele. Selle vältimiseks tuleb panna kirja:
1. Võimalikult täpselt faktiline olukord, millistele tingimustele peaks ruum vastama, ka siis, kui need ajas muutuvad. Selleks ei ole vaja erilisi oskusi, piisab kui eluliselt kirjeldada, millised on ootused üüripinna suhtes. Kirjeldatud peaks olema ka üleandmisprotsess.
2. Maksete suurus. Enamasti on üürniku huvi, et kõrvalkulud oleks maksimaalselt üürihinna sees, üürileandja tahaks neid küsida üüritasule lisaks. Kui kõrvalkulusid ei suudeta üüritasu sisse kokku leppida, siis oleks üürniku huvides määrata kõigile kõrvalkuludele ülemmäär. Seda seadus ei reguleeri, vaid see tuleneb poolte kokkuleppest. Vajadusel võiks abistada kinnisvaraspetsialist, kes oskab hinnata, kui suured võivad kõrvalkulud olla.
3. Üürniku seisukohast olulised lepingurikkumised. On üürniku huvides, et kui potentsiaalsed riskid realiseeruvad, saaks ta kiiresti ja hõlpsalt lepingu üles öelda. Siinkohal tuleks kindlasti juristiga nõu pidada, et võimalikult efektiivselt ennast kaitsta. Lepingurikkumiste lahendamiseks on kaks peamist võimalust: lepingust väljumine või leppetrahv. Samuti tuleks lepingusse märkida, milliste puuduste korral ei ole üürnik kohustatud ruume vastu võtma.
Fikseeri vastuvõtmisel ruumide seisund. Üüritava pinna vastuvõtmisel tuleks täpselt kirjeldada selle olukorda. Siingi tuleks kaasata eksperdi abi, et tulevikus vaidlusi vältida. Ruumide seisukorra kohta tuleks koostada eraldi vabas vormis akt, mis tuleb mõlemal poolel alla kirjutada. Võimalusel tuleks lisada ka fotod. Samuti tuleks lepingusse märkida, milliste puuduste korral ei ole üürnik kohustatud ruume vastu võtma. Ka peaks üürnik akti märkima, et soovib selliste puuduste kõrvaldamist.
Puudustele reageeri kiiresti. Kui lepingu täitmise ajal ilmneb probleeme, on oluline, et need saaks võimalikult kiiresti likvideeritud. Puuduse avastamisel tuleks sellest esimesel võimalusel üürileandjale teatada, parim on teha seda kirjalikult ning seejuures kirjeldada võimalikult detailselt probleemi asjaolu ning millist lahendust ja kui kiiresti soovitakse. Tähtaeg peab olema mõistliku pikkusega, mis sõltub puudusest. Selle määramine on oluline, sest kui puudust õigel ajal ei kõrvaldata, muutub see oluliseks lepingurikkumiseks. Seejärel on üürnikul õigus see kas ise likvideerida ning nõuda kompensatsiooni; alandada ühepoolselt üüri või leping ennetähtaegselt üles öelda.