• 05.02.13, 12:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

4,5 mln eurot mõisakoolide edendamiseks

Mõisakoolide korrastamiseks ja edendamiseks eraldatakse 4,51 miljonit eurot, millele lisandub taotlejate omaosalus.
6. veebruaril tutvustatakse Puurmani mõisakoolis Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi uue perioodi (2009–14) mõisakoolide programmist toetuse taotlemist.
Programmi koordinaatori Riin Alatalu sõnul ei tegele uus programm ainult Eesti kultuuripärandimaastikul silmapaistvate koolide restaureerimise ja remondiga. "Üha aktuaalsemaks muutub mõisate hoidmine kohaliku elu keskusena ning seetõttu pakub programm toetust mitmesugusteks arendustegevusteks. Näiteks toetatakse programmist väikeettevõtlust, (kultuuri)turismi, koolitusi," märkis ta.
Alatalu lisas, et Puurmani mõisakool on hea näide Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi eelmise perioodi (2004–08) edukusest. "Kolme aasta jooksul said värske kuue kümme kooli: Kiltsi, Koigi, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi (Ruusmäe), Suure-Kõpu, Vasta ja Väätsa. Eestis on kokku 59 endistes mõisates tegutsevat kooli, neil kõigil on oluline roll piirkonna jätkusuutlikkuse tagajana," sõnas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mõisakoolidele suunatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–14 toetustest rahastatav kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise programm avaneb taotlemiseks 2013. aasta alguses.
Mõisakoolide programmi elluviimise eest vastutab kultuuriministeerium, programmi tegevusi koordineerib koostöökomisjon, kuhu kuuluvad Norra muinsuskaitseameti, kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning mõisakoolide ühenduse esindajad. Vaatlejatena on koostöökomisjoni kaasatud Norra saatkond Eestis ja rahandusministeerium.
Euroopa Majanduspiirkond hõlmab lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele Islandit, Liechtensteini ja Norrat.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.04.26, 13:48
Haldusvõlg on nähtamatu probleem, mis sööb kortermaja väärtust
Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele