5. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elektri tarbimine kasvas mullu 4%

Elektritarbimine ulatus eelmisel aastal koos võrgukadudega 8,1 teravatt-tunnini, mis on neli protsenti enam kui 2011. aastal.

Tarbimise suurenemise peamisteks põhjusteks võib pidada majanduskasvu. Samuti oli talveperioodi keskmine õhutemperatuur eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kahe kraadi võrra madalam ning tarbimise kasvu soosisid ka soodsamad hinnad elektriturul, teatas Elering.

Kiireim oli kasv detsembris – tarbimine kasvas siis aastases võrdluses 16 protsenti, 858 gigavatt-tunnini. Detsembris oli õhutemperatuur üheksa kraadi madalam kui aasta varem. Kogu neljanda kvartali oli tarbimine tõusutrendis ning aastases võrdluses kujunes kasvuks 9%.

Kõige kõrgem oli tarbimise tase eelmise aasta 6. veebruari hommikul, kui viieminutilisel perioodil kujunes tipukoormuseks 1572 megavatti.

Elektri tootmine vähenes eelmisel aastal 8%, 10,5 teravatt-tunnini. Tootmise languse põhjusteks olid nii ekspordi langus kui ka soodsamad elektrienergia impordivõimalused, mille tingis Põhjamaades ja Lätis toodetud soodsa hinnaga hüdroenergia.

"Möödunud aasta kinnitas viimaste aastate elektritootmise-tarbimise trendi Balti riikides, kus Eesti ekspordib, Läti on väikeses ja Leedu suures defitsiidis. Aga see on turupõhine defitsiit, sest Lätis ja Leedus on tootmisvõimsusi küll, kuid neid polnud majanduslikel põhjustel mõistlik käivitada," kommenteeris Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Tema sõnul ongi see näide ühendatud regionaalse turu kasust nii tarbijatele kui tootjatele. "Varustuskindluse regionaalne käsitlus võrreldes riigipõhise lähenemisega tagada tarbimine igal ajahetkel elektrijaamaga oma "tagahoovis", on tarbijatele odavam ja turvalisem," märkis Veskimägi.

Lätis jäi elektri tootmine mullu 2011. aasta tasemele, ulatudes 5,5 teravatt-tunnini. Seejuures kasvas Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodetud elektrienergia kogus 28%. Sisemaine elektritoodang võimaldas katta ligi 77% Läti elektritarbimisest ning riik pidi importima elektrit 1,65 teravatt-tunni ulatuses. Läti koguimpordist moodustas import Eesti kaudu 53%, ülejäänud 47% imporditi Leedu turuosalistelt.

Leedus toodeti mullu üks protsent vähem elektrienergiat kui aastatagusel perioodil ehk kokku 3,7 teravatt-tundi. Leedu elektri tootmine võimaldas katta vaid 36% elektritarbimisest ning aasta kokkuvõttes kujunes elektribilansi puudujäägiks 6,6 teravatt-tundi. Leedu koguimpordist moodustas import Eesti kaudu ligi 19% ja import Läti kaudu 22%. Leedu import kolmandatest riikidest moodustas 59% koguimpordist.

Baltimaade arvestuses kasvas elektri tarbimine kaks protsenti ja kolme riigi summaarne elektrienergia defitsiit oli mullu kokku 5,9 teravatt-tundi. Defitsiit moodustas kogu Balti riikide aasta tarbimisest 23%.

Põhjamaades kerkis elektri tootmine mullu 7%, seda tänu kasvule Norras ja Rootsis. Soomes ja Taanis tootmine vähenes. Põhjamaad eksportisid elektrit aasta jooksul kokku 15,8 teravatt-tundi. Elektrienergia ülejääk eksporditi peamiselt Saksamaale ja Hollandisse.

Soomes ulatus elektri tootmine eelmisel aastal 65,7 teravatt-tunnini ja tarbimine 82,9 teravatt-tunnini. Seega oli Soome tarbimine üle kümne korra suurem Eesti võrreldavast näitajast.

Eesti eksportis möödunud aastal elektrit 4,8 teravatt-tundi ja importis 2,7 teravatt-tundi. Eksport kahanes aastases arvestuses 6% ja import kasvas 63%. Läti osa oli ekspordis 49%, Leedu osa 42% ja Soome osa 9%. Elektri impordist pärines 61% Soomest, 21% Leedust ja 19% Lätist.

Füüsilise transiidina läbis möödunud aasta jooksul Eesti elektrisüsteemi 2,55 teravatt-tundi elektrit, mis on 71% enam võrreldes 2011. aastaga.

Autor: Haldusuudised.ee

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Siim SultsonReporter-toimetaja Tel: 53 330 651
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474