• 05.02.13, 11:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektri tarbimine kasvas mullu 4%

Elektritarbimine ulatus eelmisel aastal koos võrgukadudega 8,1 teravatt-tunnini, mis on neli protsenti enam kui 2011. aastal.
Tarbimise suurenemise peamisteks põhjusteks võib pidada majanduskasvu. Samuti oli talveperioodi keskmine õhutemperatuur eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kahe kraadi võrra madalam ning tarbimise kasvu soosisid ka soodsamad hinnad elektriturul, teatas Elering.
Kiireim oli kasv detsembris – tarbimine kasvas siis aastases võrdluses 16 protsenti, 858 gigavatt-tunnini. Detsembris oli õhutemperatuur üheksa kraadi madalam kui aasta varem. Kogu neljanda kvartali oli tarbimine tõusutrendis ning aastases võrdluses kujunes kasvuks 9%.
Kõige kõrgem oli tarbimise tase eelmise aasta 6. veebruari hommikul, kui viieminutilisel perioodil kujunes tipukoormuseks 1572 megavatti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Elektri tootmine vähenes eelmisel aastal 8%, 10,5 teravatt-tunnini. Tootmise languse põhjusteks olid nii ekspordi langus kui ka soodsamad elektrienergia impordivõimalused, mille tingis Põhjamaades ja Lätis toodetud soodsa hinnaga hüdroenergia.
"Möödunud aasta kinnitas viimaste aastate elektritootmise-tarbimise trendi Balti riikides, kus Eesti ekspordib, Läti on väikeses ja Leedu suures defitsiidis. Aga see on turupõhine defitsiit, sest Lätis ja Leedus on tootmisvõimsusi küll, kuid neid polnud majanduslikel põhjustel mõistlik käivitada," kommenteeris Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Tema sõnul ongi see näide ühendatud regionaalse turu kasust nii tarbijatele kui tootjatele. "Varustuskindluse regionaalne käsitlus võrreldes riigipõhise lähenemisega tagada tarbimine igal ajahetkel elektrijaamaga oma "tagahoovis", on tarbijatele odavam ja turvalisem," märkis Veskimägi.
Lätis jäi elektri tootmine mullu 2011. aasta tasemele, ulatudes 5,5 teravatt-tunnini. Seejuures kasvas Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodetud elektrienergia kogus 28%. Sisemaine elektritoodang võimaldas katta ligi 77% Läti elektritarbimisest ning riik pidi importima elektrit 1,65 teravatt-tunni ulatuses. Läti koguimpordist moodustas import Eesti kaudu 53%, ülejäänud 47% imporditi Leedu turuosalistelt.
Leedus toodeti mullu üks protsent vähem elektrienergiat kui aastatagusel perioodil ehk kokku 3,7 teravatt-tundi. Leedu elektri tootmine võimaldas katta vaid 36% elektritarbimisest ning aasta kokkuvõttes kujunes elektribilansi puudujäägiks 6,6 teravatt-tundi. Leedu koguimpordist moodustas import Eesti kaudu ligi 19% ja import Läti kaudu 22%. Leedu import kolmandatest riikidest moodustas 59% koguimpordist.
Baltimaade arvestuses kasvas elektri tarbimine kaks protsenti ja kolme riigi summaarne elektrienergia defitsiit oli mullu kokku 5,9 teravatt-tundi. Defitsiit moodustas kogu Balti riikide aasta tarbimisest 23%.
Põhjamaades kerkis elektri tootmine mullu 7%, seda tänu kasvule Norras ja Rootsis. Soomes ja Taanis tootmine vähenes. Põhjamaad eksportisid elektrit aasta jooksul kokku 15,8 teravatt-tundi. Elektrienergia ülejääk eksporditi peamiselt Saksamaale ja Hollandisse.
Soomes ulatus elektri tootmine eelmisel aastal 65,7 teravatt-tunnini ja tarbimine 82,9 teravatt-tunnini. Seega oli Soome tarbimine üle kümne korra suurem Eesti võrreldavast näitajast.

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti eksportis möödunud aastal elektrit 4,8 teravatt-tundi ja importis 2,7 teravatt-tundi. Eksport kahanes aastases arvestuses 6% ja import kasvas 63%. Läti osa oli ekspordis 49%, Leedu osa 42% ja Soome osa 9%. Elektri impordist pärines 61% Soomest, 21% Leedust ja 19% Lätist.
Füüsilise transiidina läbis möödunud aasta jooksul Eesti elektrisüsteemi 2,55 teravatt-tundi elektrit, mis on 71% enam võrreldes 2011. aastaga.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.10.25, 09:00
Sossi mäele kerkiv Eesti esimene puitkõrghoone murrab nii ehitus- kui ohutusmüüte
Oktoobris peetakse Sossi mäel sarikapidu, sest Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone hakkab valmima.

Enimloetud

1
Uudised
  • 24.10.25, 06:45
A-energiaklassiga elamud on energiatõhusad, aga mitte alati kulutõhusad
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
2
Uudised
  • 24.10.25, 08:15
Kui naaber ei ole nõus servituudiga: kuidas edasi toimida?
3
  • ST
Sisuturundus
  • 09.10.25, 09:00
Sossi mäele kerkiv Eesti esimene puitkõrghoone murrab nii ehitus- kui ohutusmüüte
4
Uudised
  • 24.10.25, 11:22
Kas Tallinna korterid on liiga kallid? Oleneb küsijast ja huvidest
5
Uudised
  • 20.10.25, 10:48
Vastulause: Broneerimisleping ei ole tühine paber – ärge eksitage ostjaid vastupidisega!
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
6
  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.25, 11:46
Reaalsed näited: kuidas vale kontor võib olla põhjus, miks parimad töötajad lahkuvad

Hetkel kuum

Arco Vara tegevjuht Kristina Mustonen seisab hiljuti  ettevõtte omandatud Lutheri kvartali taustal.  See Tallinna südalinna kroonijuveel hakkab mängima aiva olulisemat rolli.
Suur lugu
  • 22.10.25, 11:46
Turujagamine. Arendajad: need arendajad on edaspidi võitjad, need kaotajad
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner Pirkka-Marja Põldvere.
Uudised
  • 20.10.25, 10:48
Vastulause: Broneerimisleping ei ole tühine paber – ärge eksitage ostjaid vastupidisega!
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Remicon OÜ juhatuse liige Alex Roost jagab asjatundlikke näpunäiteid.
Uudised
  • 24.10.25, 06:45
A-energiaklassiga elamud on energiatõhusad, aga mitte alati kulutõhusad
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Saue Smart ärihoonele omistati LEED Silver sertifikaat, mis kinnitab hoone vastavust rahvusvahelistele keskkonnasäästlike ehitiste standarditele.
TOP
  • 15.10.25, 09:57
Hoonearendajate TOP | Võitja käive ja kasum tegid võimsa hüppe
Uue kinnistu soetamine on Liveni jaoks strateegiline samm, mis kindlustab pikaajalise arendusmahu ühes Tallinna kiiremini arenevas piirkonnas, kommenteeris Liveni nõukogu esimees Andres Aavik.
Uudised
  • 22.10.25, 09:43
Liven kavatseb Haaberstisse 20-miljonilist arendust
Värske kvartal laiub Bekkeri sadama juures.
Uudised
  • 17.10.25, 11:16
Galerii: Scandium avas Marati kvartali
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
See tehing võimaldab meil realiseerida väärtust, mis on loodud stabiilselt tootvate investeeringute kaudu, ja suunata kapital ümber uute kasvuvõimaluste poole, osutab Summus Capitali investeeringute juht ja juhatuse liige Hannes Pihl.
Uudised
  • 21.10.25, 15:00
Kõrgem käik: Summus tuulutab portfelli Eestis ja Lätis, et hõlvata Poolat
Müüki lähevad Saarema Auriga ja Riia Damme. Ettevõte jätkab Poola hõlvamist.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.10.25, 17:12
Everaus Kinnisvara pakub investoritele 10% tootlusega võlakirju

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele