6. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kindlustuse lepitusorgan sai mullu 72 avaldust kindlustusvaidluste lahendamiseks, enam kui pooled vaidlustest lõppesid lepitaja abil kokkuleppega. Kindlustusvaidlusi lahendatakse ka liikluskindlustuse vaidluskomisjonis, kuhu mullu jõudis 158 vaidlust.

Kindlustuse lepitusorgani äsja avaldatud aruande kohaselt on enim sõidukikindlustuse ja eraisiku varakindlustuse lepingust tulenevaid vaidlusi. Kindlustuse vaidluskomisjonis lahendatakse liikluskindlustuse vaidlusi. Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) teenindusjuhi Lauri Potsepa hinnangul on selline vaidluste jaotus ootuspärane.

"Üldiselt järgib vaidluste arv teenuse osakaalu turul," lausus ta. "Näiteks leiab igal aastal aset umbes 30 000 liikluskindlustuse kindlustusjuhtumit. Kuna liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitatakse kahju kolmandale isikule ja liiklusõnnetuses osalenud juhtidel on sageli lahkarvamused õnnetuse põhjustaja osas, on oht vaidluse tekkeks suurem," selgitas Potsepp.

Mullu lõppes 58% lepitustest edukalt ehk poolte kokkuleppega. "Arvestades, et enne lepitaja poole pöördumist on vaidlejad püüdnud ka ise kokkuleppele jõuda, tuleb tunnustada lepitajate head tööd," märkis ta.

"Edukate lepituste suur arv vähendab kohtute töökoormust. Teisalt näitab see ilmekalt, et lepitus on kindlustusvaidluste lahendamiseks sobiv viis," lisas Potsepp. Lepitusmenetluse eelis on ka selle kiirus, keskmiselt vältas kokkuleppega lõppenud lepitus 49 päeva alates avalduse esitamisest.

Kindlustuse lepitusorgan alustas tööd aprillis 2011. Lepitusorgan lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või lepingu ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi. Lepitusorgani kaudu tegutsev kindlustuslepitaja on erapooletu erialaasjatundja, kelle eesmärk on aidata vaidlusküsimusele lahendus leida.

Lepitaja annab kindlustusvaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusläbirääkimiste põhjal omapoolse lepitusettepaneku. Eduka lepituse korral leiavad osapooled kindlustuslepitaja abiga vaidlusküsimusele lahenduse, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppena. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtu poole.

Ka sellisel juhul on lepitusmenetlusest kasu, sest teada on erapooletu lepitaja hinnang vaidlusküsimuse osas. Selle alusel on kliendil võimalik hinnata kohtuorganite poole pöördumise otstarbekust. Kliendi jaoks on kindlustuse lepitusorgani kasutamine tasuta.

Enne lepitusmenetlust tuleb vaidlusaluses küsimuses esitada nõue kindlustusandjale või -vahendajale. Kui klient ei ole vastusega rahul, saab pöörduda lepitusorgani poole. Menetluse alustamiseks tuleb täita lepitusavaldus, milleks EKsL pakub ka tuge. EKsL edastab lepitusavalduse vaidluse teisele osapoolele ja kliendi valitud lepitajale, kes alustab lepitusmenetlust.

Kindlustusseltside liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 1993. aastal. Liidu eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsLi liikmed. EKsL on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduse Insurance Europe liige. Liit teeb koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjad.

Autor: Haldusuudised.ee