8. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Üldteenuse osutamise kulude puhul ei ole tegelikult oluline, kui palju üks või teine klient elektrit tarbib. Üldteenuse pakkumise kulu on võrdne iga kliendi puhul. Häda on aga selles, et üldteenuse osutajal tuleb liita teeninduskulud kilovatt-tunni hinnale. Siit sünnib aga ebavõrdus, kus erinevate tarbimismahuga kliendid maksavad teeninduse eest erinevalt, kuigi kulud neile on samasuured," selgitas ta.

Elektrituruseadus ütleb Agani sõnul üheselt, et üldteenust tuleb osutada lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest.

Üldteenuse hind koosneb peamiselt kahest osast – elektrienergiahinnast ja kliendi teenindamiseks tehtud kulust, mis hõlmavad näiteks klienditeeninduse kanalite tööshoidmist, arveldust ja kõigeks selleks vajalikke infosüsteeme.

"Probleemikoht peitubki selles, et kuigi üldteenuse hinnastamise regulatsioon kohustab üldteenuse pakkujaid täna liitma teeninduskulud kilovatt-tunni hinda, on need tegelikult kliendi, mitte aga müügimahu põhised," märkis Agan.

"Lihtsustatult öeldes – üldteenuse pakkuja teeninduskulu ei mõjuta see, kas klient tarbib ühes kuus 100 kWh või 300 kWh-d. Arve peavad kätte saama mõlemad. Samuti peavad mõlema kliendi jaoks toimima e-teenindus, bürood, klienditelefon," lisas Eesti Energia energiamüügi juht.

Tema kinnitusel tekitab üldteenuse arvutusmetoodika ebavõrdse olukorra, kus 300 kWh tarbiv üldteenuse klient maksab mitmekordselt kinni 100 kWh tarbiva kliendi teeninduskulud. "Enamgi veel – ligi kolmandik üldteenuse kliente tarbib kuus rohkem kui 800 kWh elektrit," lisas Agan.

Kui elektrituruseaduse mõtte kohaselt peab üldteenuse hind olema põhjendatud ja kulupõhine ning tagama üldteenuse klientide võrdse kohtlemise, siis kas praegust olukorda saab pidada võrdseks kohtlemiseks, küsis ta.

"Meie hinnangul mitte ja sellega nõustuvad ka üldteenuse kliendid, kel on põhjendatud ootus olla võrdselt koheldud. Olukorra lahenduseks oleks regulatsiooni muutmine nõnda, et üldteenuse kliendid maksaks võrdselt ühesugust teenindustasu ja eraldi vastavalt tarbimiskogusele elektrienergia eest," selgitas Agan Eesti Energia blogis.

Tema sõnul on energiafirma juhtinud regulatsiooni puudustele ka konkurentsiameti tähelepanu. "Kuigi seni pole meie ettepanek mõistmist leidnud, oleme kindlad, et seisame õige asja eest ning teeme konkurentsiametile uue ettepaneku regulatsiooni muutmiseks nii, et see kohtleks kliente võrdselt," märkis Agan.

Autor: Haldusuudised.ee