11. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kokkuvõte: üldteenuse kliendid on liiga säästlikud.

1. Miks on üldteenuse marginaal kallim Eesti Energia börsipaketi marginaalist?

Üldteenuse hind jaguneb elektrienergia hinnaks ja teeninduskuludeks. Praeguse regulatsiooni kohaselt tuleb meil teeninduskulud jagada kilovatt-tunni hinda. Kuna üldteenuse kliendid tarbivad märgatavalt vähem elektrit kui lepingulised kliendid, muudab kilovatt-tunni hinda lisatud teeninduskulu üldteenuse kWh maksumuse oluliselt kallimaks kui elektrilepingute puhul, kus klientide tarbimine on suurem ja marginaal selle tulemusel madalam.

Oleme konkurentsiametile teinud ettepaneku eraldada üldteenuse hinnas elektrienergia maksumus ja teeninduskulud ning lisada teeninduskulud üldteenuse klientide arvele ühtse teenindustasuna. See alandaks üldteenuse marginaali ning tagaks kõigile üldteenuse klientidele õiglase ja kulupõhise hinna. Meie ettepanek on üldteenuse klientide jaoks ausaim lahendus, sest tarbitav elektrikogus ei tohiks mõjutada seda, kui palju klient teeninduskulusid maksab. Näiteks arve väljastamise kulu ei sõltu ju tegelikult kliendi tarbitud elektrikogusest.

2. Miks on Eesti Energia üldteenuse marginaal kõrgem kui teistel üldteenuse pakkujatel?

Erinevatel üldteenuse pakkujatel on erinev üldteenuse tarbijate arv, üldteenuse tarbimiskogus ja klienditeeninduskanalite võrgustik ning sellest ka erinevad kulud. Järelikult ka erinev hind. Eesti Energial on üle-eestiline büroovõrk, meie infosüsteemid peavad vastu pidama kordi suurematele koormustele kui teistel üldteenuse pakkujatel, võlahalduses tuleb meil katta märksa suuremaid finantsriske. Loomulikult ei lisa me üldteenuse teeninduskulude hulka ühtegi elektripakettidega seotud kulu, nagu näiteks müügisüsteemi ülalhoidmine või turundus.

3. Miks on Eesti Energia avatud turu teeninduskulud ligi 5 korda kõrgemad kui suletud turu kulud?

Avatud turu kulud ongi mitu korda kõrgemad kui suletud turu kulud. Selleks et avatud elektrituru reegleid täita, toimus 2011. aastal Eesti Energias ulatuslik, mitu aastat ettevalmistatud infosüsteemide vahetus. Enne turu avanemist kahekordistasime oma klienditelefoni teenindusvõimekust, avasime uusi büroosid ning laiendasime ka teeninduse tiimi – kõik ikka selleks, et tuleksime kasvava pöördumiste arvuga toime.

2012. aastal lisandusid avatud turu kuludesse veel ka üldteenuse pakkumiseks vajalikud arendused. Seega algasid avatud turu kulud juba suletud turu päevil. Samas ei loetud neid siis suletud turu teeninduskulude hulka, mistõttu ei kajastunud need ka elektri hinnas. Konkurentsiamet pidas neid toona avatud turu teeninduskuludeks, mis tuleb nüüd, avatud turul, elektri hinda sisse arvutada.

4. Miks ei saa Eesti Energia mastaabiefekti mõjul pakkuda soodsamat üldteenuse marginaali?

Kui kõik üldteenuse pakkujad kasutaksid täpselt sama võimekusega infosüsteeme, ühte ja sama lihtsakoelist e-teeninduse lahendust, kui igal müüjal oleks täpselt samapalju büroosid, ja töötajaid, saaks Eesti Energia tõepoolest pakkuda konkurentsitult soodsaimat üldteenuse hinda. Paraku tähendaks see Eesti Energia üldteenuse klientidele praegusest oluliselt madalamat teenindusstandardit.

Ligi 640 000 tarbimiskoha ja umbes 20 korda väiksema tarbimiskohtade arvu teenindamise kulusid ei olegi võimalik üks-ühele võrrelda. Võtame kas või arveldusprotsessi – see, kas müüjal tuleb 10 päevaga väljastada paarkümmend tuhat või paarsada tuhat arvet, tähendab paratamatult märgatavat kulude erinevust ühe arve kohta.

5. Kui suur on kasum üldteenuse marginaalis?

Oluline on mõista, et 0,72sendine müügimarginaal ei võrdu kasumimarginaaliga. Kuna elektri hinnatõus on klientide rahakotile valus löök, oleme kasumiosa viinud väga minimaalseks, kolme-nelja protsendi juurde üldteenuse kilovatt-tunni maksumusest. Lõviosa üldteenuse marginaalist moodustavad teenindusega seotud kulud.

Autor: Haldusuudised.ee