Kuna tööealise elanikkonna seas on vabadest kätest nappus, palkame meeleldi nii tudengeid kui ka pensionäre, ütles ASi Prisma Peremarket tegevjuht Janne Lihavainen.
„Samuti on Prisma kauplustes tööl erivajadustega inimesed,“ lisas Lihavainen. „Muulaste tööle võtmine on keeruline, kuna teenindajad peavad oskama ka riigikeelt. Samuti on tänasel päeval keeruline alaealiste palkamine.“
Äripäev küsis, milliseid alternatiivseid võimalusi olete töötajate leidmiseks kasutanud? Päevaküsimuse ajendiks on Äripäeva tänane kaanelugu sellest, et töötajate palkamiseks tuleb järjest enam kaasata praegu mitteaktiivseid inimesi nagu näiteks erivajadustega inimesi, muulasi, pensionäre, praktikante või õppureid.
Janne Lihavaineni sõnul valitseb Prismas demokraatlik ja töötajasõbralik juhtimisstiil ja seetõttu on ettevõtte maine tööandjana jaekaubandusturul hea. Prisma Peremarketis töötab 1100 inimest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Mul väga hea meel näiteks selle üle, et meie võtmeisikud on püsinud meie ettevõttes tööl aastaid, paljud suisa ettevõtte asutamisest peale,“ lausus Lihavainen. „Samuti on meie eeliseks vast see, et juhid kasvavad meil eelkõige ettevõttest seest. Isegi tänases juhtkonnas on tööl inimesed, kes noorpõlves on ka kassas töötanud ja seega teavad üsnagi täpselt, mida sealne töö endast kujutab.“
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.