Kuna tööealise elanikkonna seas on vabadest kätest nappus, palkame meeleldi nii tudengeid kui ka pensionäre, ütles ASi Prisma Peremarket tegevjuht Janne Lihavainen.
„Samuti on Prisma kauplustes tööl erivajadustega inimesed,“ lisas Lihavainen. „Muulaste tööle võtmine on keeruline, kuna teenindajad peavad oskama ka riigikeelt. Samuti on tänasel päeval keeruline alaealiste palkamine.“
Äripäev küsis, milliseid alternatiivseid võimalusi olete töötajate leidmiseks kasutanud? Päevaküsimuse ajendiks on Äripäeva tänane kaanelugu sellest, et töötajate palkamiseks tuleb järjest enam kaasata praegu mitteaktiivseid inimesi nagu näiteks erivajadustega inimesi, muulasi, pensionäre, praktikante või õppureid.
Janne Lihavaineni sõnul valitseb Prismas demokraatlik ja töötajasõbralik juhtimisstiil ja seetõttu on ettevõtte maine tööandjana jaekaubandusturul hea. Prisma Peremarketis töötab 1100 inimest.
„Mul väga hea meel näiteks selle üle, et meie võtmeisikud on püsinud meie ettevõttes tööl aastaid, paljud suisa ettevõtte asutamisest peale,“ lausus Lihavainen. „Samuti on meie eeliseks vast see, et juhid kasvavad meil eelkõige ettevõttest seest. Isegi tänases juhtkonnas on tööl inimesed, kes noorpõlves on ka kassas töötanud ja seega teavad üsnagi täpselt, mida sealne töö endast kujutab.“
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kas olete kauplustes märganud puu- ja juurviljade leti kohal sinise kumaga UV-lampi ning mõelnud, et miks see seal on? See on lendavate kahjurite peletamiseks. Samamoodi on kaubandusasutustes, tootmistes, tööstustes ning põllumajandusettevõtetes varjatud kohtadesse peidetud näriliste ning roomavate kahjurputukate jaoks püünised.