Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nordecon teenis nullkasumi
Nordeconi neljanda kvartali koondkasumiks kujunes null eurot võrreldes 2011. aasta 1,25 miljoni eurose kahjumiga.
Käive vähenes aastaga 4,5 protsenti, 42,55 miljonile eurole. LHV pank ootas 47 miljoni eurose käibe juures 1,6 miljoni eurost kasuminumbrit.
Ettevõte ei ole rahul pikkade maksetähtaegadega.
Enim mõjutas kontserni äritegevuse rahavoogu projektide rahavoo tsüklilisus. Tellijate maksetähtajad on jätkuvalt ebamõistlikult pikad ning riigihangete puhul üldjuhul vahemikus 45-100 päeva, teatas ettevõte. Allhankijatele tuleb samas tasuda reeglina 21-45 päeva jooksul. Aruandeperioodil suurenes erinevus tellijate ja allhankijate maksetähtaegade vahel. Kontsern kasutas tsüklilisuse maandamiseks faktooringuteenust ning käibekapitali finantseerimiseks eraldatud arvelduskrediite.
Võrreldes eelmise aastaga suurenesid käibemaksu ja tööjõuga seotud väljamaksed. Aruandeperioodil soetas kontsern suhteliselt suures mahus ehitusmaterjale välisriikidest, millega ei kaasnenud sisendkäibemaksu tagasiarvestust, kuid teenuse edasimüügil Eestis tuli käibemaks tasuda.
Ettevõtte sõlmitud teostamata tööde maht kahanes aastaga 5 protsenti, 127,3 miljonile eurole.
„Kuigi üldine olukord Eesti ehitusturul on mahtude kasvuga alates 2011. aastast selgelt paranenud, nõudis kasumisse jõudmine pingutusi. 2012 oli hea aasta võrreldes eelnevatega, kuid see ei tähenda, et see oli kerge aasta,“ lausus Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. „Sisemises töökorralduses astusime tulemuslikkuse suurendamiseks planeeritud samme ning pidasime hoolikalt kinni ka seatud eesmärkidest kulude juhtimisel. Kasumlikkus kasvas läbivalt kõigis segmentides, ehkki mitte veel niivõrd, et rahul olla.“
Kontserni 2012. majandusaasta puhaskasumiks kujunes 1,9 miljonit eurot, aasta varem lõpetas kontsern majandusaasta ligikaudu 4,7 miljoni euro suuruse kahjumiga.
Jaano Vingi sõnul oli mullu hea märk see, et tuntavalt lisandus eratellijate tehtud investeeringuid, kuigi põhimahud jäid endiselt avaliku sektori finantseeritud rajatiste ehitamisse. Ehitusturg jätkas kasvamist ning stabiilsena püsinud ehitusmaterjalide ja alltöövõtu hinnad andsid ka omalt poolt võimaluse kasumlikkuse kasvuks. "Konkurents turul oli jätkuvalt tihe, erinedes valdkonniti - näiteks teede ja trasside ehitusel oli lepinguni lihtsam jõuda kui hoonete ehitamisel,“ selgitas Jaano Vink.
Jaano Vink lisas, et Nordeconi mullune müügitulu kasv tugines paljuski 2011. aastal sõlmitud suuremahulistele lepingutele. Ka 2012. aasta esimene pool oli uute lepingute sõlmimise poolest edukas. Kontserni ettevõtete sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht oli aasta lõpus 127,3 miljonit eurot, mis oli 5% vähem võrreldes aastataguse perioodiga.
„Sääraste suurte projektide lisandumine nagu näiteks Sillamäe sadama uute kaide ehitus on ebaregulaarne ning need liigutavad kõigepealt tööportfelli mahtu järsult suuremaks, kuid tööde edenedes ei paku praegune seis turul ülemäära võimalusi neid samas mahus uute lepingutega kompenseerida ,“ lausus Jaano Vink. „Teisalt on juba praegu tunda, et 2013. aasta tuleb tihedama konkurentsiga igas ehitussegmendis ja see on portfellile ka juba mõju avaldamas.“
2013. aastal jäävad Eesti ehitusturul põhimahud rajatiste valdkonda, kuid neile hakkab negatiivset mõju avaldama Euroopa Liidu aastatel 2007-2013 kestva eelarveperioodi toetuste lõppemine. Ehitusturg on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suures sõltuvuses riigihangetest ning ELi struktuurifondide toel tehtavatest projektidest. „Just uute hangete maht eelarveperioodi viimasel aastal väheneb tuntavalt, sest fondidest eraldatavad toetused on enamuses juba hangetega jagatud. Kuna kaasfinantseerimise tingimused eeldavad üldjuhul projekti lõpetamist eelarveperioodi ajal, siis järelejäänud hangete väljakuulutamine jääb peamiselt 2013. aasta esimesse poolde. See olukord võib kaasa tuua ehitusturul 2013. aasta teisel poolaastal avalike hangete osas oluliselt väiksema ehitusmahu. Positiivne on, et Euroopa Liidu 2014-2020 eelarvekava on lõpuks paika saamas. Kiire ja otsustava tegutsemise korral võimaldaks see alustada 2013. aasta teises pooles juba ettevalmistusi 2014. aastal ehitushangete väljakuulutamiseks.
Hetkel kuum
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
4
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
5
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
6
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele