15. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maa-alune hoonekompleks saab eeleskiisi kohaselt sissepääsud Vabaduse väljaku poolt lähtuvalt kaldteelt, mis suundub edasi Ingeri bastioni lääneküljele ja Hirve pargi suunas, ning Okupatsiooni muuseumi poolt Kaarli ja Toompea tänavate nurgalt laskuvalt trepistikult. Ülemine tasapind paikneks paindlikult Bastioni läänekülje maapinna ja uue väljaku pinna vahemikus. Kavandatava hoonestusmahu katuse pind näeb ette pargimaastiku-laadset lahendust.

Hoone sisemus ulatub nii sügavale, kui lubavad majanduslikud ja logistilised kaalutlused ning bastioni vundamentide stabiilsuse tagamise vajadused. Avatud ehitusstruktuur tagab välisvalguse jõudmise ka alumistele tasapindadele.

Vabaduse väljaku arhitektuurilise lahenduse üks autoritest, arhitekt Andres Alver märkis, et selle kavaga jõuab lõpule Vabaduse väljaku pikaajaline planeering. „Vabaduse väljaku planeeringu põhiidee toetub Tallinna vanalinna ajaloo- ja arhitektuuriväärtuste väärikale esiletoomisele ja eksponeerimisele. Käes on aeg hakata ellu viima planeeringu teist olulist sotsiaalset ja linnaehituslikku eesmärki – avada kättesaadav ja tegus ühendus Vabaduse väljaku ja Hirve pargi vahel ning ühtlasi eksponeerida täielikult ajalooline Ingeri bastion,“ rääkis Alver.

Arendaja Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Martin Lemberi sõnul on eesmärk arendada edasi Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahele kavandatud avaliku ruumi ideed. „Eeleskiis näeb ette Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgale maa-aluse hoonekompleksi rajamist, millest kujuneks linnaelanikele kultuuri- ja ajaveetmiskeskus – sinna saab rajada galeriid, kohvikud, avatud suhtlemisruumid, disaini- ja käsitööateljeed, müügipinnad jne. Suvisel ajal saaks tegevus laieneda bastioni ümbritsevale alale ja Hirve parki, kus on võimalused tänavalaatade, vabaõhuturgude ja mitmesuguste kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamiseks, “ lausus Lember.

Projekti arendaja on Compakt Kinnisvara, mis kuulub Saaremaa ettevõtjale Vjatšeslav Leedole. Lahenduse arhitektid on Alver Arhitektid, Tiit Trummal ja Veljo Kaasik. Detailplaneeringu algatamise ettepanek koos eeleskiisiga on esitatud Tallinna linnaplaneerimise ametile.

Autor: Haldusuudised.ee