• 28.01.14, 18:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kinnisvarafirmad jäävad enim võlgu

Krediidiinfo maksehäirete analüüsist selgus, et ligi pool 42 miljoni euro suurusest võlasummast moodustub kinnisvaraalase tegevusega seotud ettevõtetelt. Kuigi vähenes firmade hulk, kes on võlgu nii riigi kui äripartnerite ees, on kõrge krediidiriskiga ettevõtteid 11 protsenti.
Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger ütles, et turul valitsevat vaikelu kirjeldab hästi kõrge krediidiriskiga ettevõtete enneolematult väike osakaal (11%). „Tavapärase konkurentsi tingimustes peaks see püsima 12-15 protsendi piirides. See näitab, et ettevõtluses valitseb loidus ning turul puudub agressiivne pakkumine,“ kommenteeris Jäger. „Samal ajal on kõrgeima krediidiriskiga valdkonnaks jätkuvalt majutus- ja toitlustussektor, kus igal viiendal ettevõttel on suur võla tekkimise oht.“
Maksehäired ehk ettevõtete omavahelised võlasummad vähenesid aastaga pea kõikides sektorites, kokku 122 miljonilt eurolt 42 miljoni euroni ehk 65 protsenti. Sellest suurima võlaosaga on kinnisvaraalane tegevus 48,5%, järgnevad veondus ja laondus 18,6%  ning hulgi- ja jaekaubandus 8,4%.
Maksuvõlad ehk ettevõtete võlad riigi ees vähenesid 74 miljonilt eurolt 40 miljoni euroni ehk 45 protsenti. Kõige rohkem kahandasid maksuvõlgu majutus ja toitlustus (-68,6%), info ja side (-65,4%) ning kutse, teadus ja tehnikaalane tegevus (-62,9%).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maksuvõlgasid on enam hulgi- ja jaekaubandusel 34,4%, mäetööstuses ja töötlevas tööstuses 16,3%  ning ehituses 13,9%.
Samuti on aasta jooksul ühtlaselt vähenenud (-67%) nii maksehäirete kui ka maksuvõlgadega ettevõtete koguarv. Maksehäiretega on 2 824 ja maksuvõlgadega 3 986 ettevõtet. 
Krediidiinfo koostas statistika Maksehäireregistri ja Maksu- ja Tolliameti 2013 teise poolaasta andmete põhjal. Valimi suuruseks on 68 519 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.05.25, 11:31
Sisekujundaja soovitab: mida kontori sisutamisel kindlasti arvesse võtta?
Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele