Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liit: lagunevate kortermajade probleem vajab kiiret lahendamist
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul peavad omavalitsused tühjaks jäänud ja lagunevate kortermajadega midagi kiirelt ette võtma.
"Viivitamine on kurjast ja taoliste majade hulk mõnes paigas hirmuäratavalt suur - näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist asub Valga linnas 87. Lammutamisele peaks seal minema 69 kortermaja. Kohtla-Järvel on seis sama nutune, 42 kortermaja on hullus seisukorras," viitas Mardi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hiljutisele uuringule. Uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.
Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks.
Juba on esinenud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata. Halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. „Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid," hoiatas Mardi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. "Tegemist on nõiaringiga - taolises piirkonnas ei leidu kinnisvarale ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest," nentis Mardi.
Uuringus pakutud võimalusest ühe lahendusena tõi Mardi välja lagunevates majades korterite sundvõõrandamise idee. "See võimaldaks seniseid elanikke piirkonnas paremas seisukorras olevatesse majadesse koondada ning tühjad räämas ahervared lammutada," nentis Mardi.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.