Autor: Juuli Laanemets • 13. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Viivitamine on kurjast ja taoliste majade hulk mõnes paigas hirmuäratavalt suur - näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist asub Valga linnas 87. Lammutamisele peaks seal minema 69 kortermaja. Kohtla-Järvel on seis sama nutune, 42 kortermaja on hullus seisukorras," viitas Mardi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hiljutisele uuringule. Uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.

Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks.

Juba on esinenud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata. Halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. „Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid," hoiatas Mardi.

Tema sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. "Tegemist on nõiaringiga - taolises piirkonnas ei leidu kinnisvarale ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest," nentis Mardi.

Uuringus pakutud võimalusest ühe lahendusena tõi Mardi välja lagunevates majades korterite sundvõõrandamise idee. "See võimaldaks seniseid elanikke piirkonnas paremas seisukorras olevatesse majadesse koondada ning tühjad räämas ahervared lammutada," nentis Mardi.