Autor: Juuli Laanemets • 17. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eile ja täna Valgamaal ettevõtteid külastanud, maavanema ja Valga linnapeaga kohtunud Palo sõnul on kõik kinni keskkonnas. „Ligi sada pooltühja ja eraomanikele kuuluvat kortermaja kesklinnas mõjutavad kohalikke elanikke, olemasolevaid ettevõtjaid ja ka potentsiaalseid välisinvestoreid, turistidest rääkimata,“ ütles minister.

Valgas on 290 kortermaja, neist 87 selliseid, kus kolmandik korteritest on tühjad. Nendest omakorda 44% on sellised, kus ei ole ühtegi elanikku. Suur osa sellistest majadest asuvad kesklinnas ning ükski neist ei kuulu linnale. See on kaasa toonud olukorra, kus korterite hinnad on nii odavad, et omanikel ei tasu hoonete kordategemisse investeerida. Samal ajal kurdavad ettevõtjad tööjõupuuduse üle, teistest linnadest aga töötajaid Valgasse kutsuda ei saa, kuna peredele sobivaid vabu elamispindu ei ole Valgas piisavalt. Samuti mõjuvad tühjad tondilossid halvasti linna mainele ja peletavad väliskülalisi maakonnas, kus turism on üks olulisemaid elatusallikaid. Probleemiks on ka hulk mahajäetud tööstushooneid.

„Valgal on mure, mis käib omavalitsusele selgelt üle jõu. Riik aitab täna lammutada vanu ja tühjasid põllumajandushooneid, kuid tahame leida võimalusi ka tühjaks jäänud kortermajade lammutamise rahastamiseks Kredexi kaudu,“ ütles Palo. „Valga linnavalitsus on asunud probleemiga aktiivselt tegelema ja ka riik toetab siin, otsides võimalusi, kuidas sarnaste küsimustega maadlevatel omavalitsustel oleks tulevikus võimalik elukeskkonda parandada. Sama teemaga tegeleb muuhulgas ka sel nädalal esimest korda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis üürielamute teemal kogunev töögrupp.“

Palo sõnul on Valgal/Valkal kui unikaalsel kaksiklinnal mitmeid häid võimalusi: keeli oskavad elanikud, võimalus saada tööjõudu nii Eestist kui ka Lätist, kahe riigi turg kohalikele toodetele ja teenustele jne. „Mul oli hea meel kuulda, et investeeringuid siia juba tuleb – hiljuti avati rulatehas, peagi alustab tööd põllumajandustehnika tootmisega tegelev ettevõte. Valgal on kindlasti potentsiaali, mida saab riik toetada muuhulgas Eesti-Läti koostööprogrammi ja teiste meetmete kaudu,“ lausus Palo.