Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lepingud, millega kaotatakse raha
Ettevõtted kaitsevad lepingutega müügi- ja teenuste tehinguid. Enamjaolt on lepingupõhi varem valmis kirjutatud ja kliendi andmed lisatakse viimasena juurde. Selliste lepingute ühepoolseid lepingupunkte kutsutakse tüüptingimusteks.
Ettevõtted peaks aeg-ajalt vaatama üle lepingutekstid, eriti need punktid, mis klientidele on kohustuslikud ja sageli loetav kõige peenemas kirjas. Kui need tüüptingimused kahjustavad oluliselt ühte lepingupoolt võib juhtuda, et need on õigustühised. Nii on võimalik ennetada kohtuvaidlusi ja leppetrahve.
LEXTAL vandeadvokaat Alar Urm ütles, et vaidlused lepingute tüüptingimuste üle on järjest sagedasemad, nii sideteenuste osutamise lepingute osas, kindlustuse, kui ka ehituse- ja töövõtu osas. „Tüüptingimuses võib ebaseaduslik tingimuste kasutamine ettevõttele tähendada suuri rahalisi kulusid. Näiteks on kindlustuses ette tulnud mitmesaja tuhande euro suurusi hüvitiste maksmisi. Hetkel on pooleli sideettevõtte vaidlus, kus trahvisumma võib ulatuda poole miljoni euroni,“ sõnas Urm.
Lemmiklektori loeng "Lõksud lepingutes - tüüptingimuste ohud ja kohtuvaidlused" toimub 31. märtsil Meriton Spa & Conference Hotel (Paldiski mnt. 4) ruumides.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loengu eesmärgiks on selgitada tüüptingimuste kasutamist lepingutes. Käsitletakse tüüptingimuste kasutamise ohtusid ja praktikas enam esinevaid vaidlusi ning ettetulevaid vigu.
13.45 – 15.15 Tüüptingimuste kohaldamine praktikas ja vaidlused
• Tüüptingimustega lepingute näited
• Tüüptingimuste sätestamise näited
• Tekkinud vaidluste näited
• Kohtuvaidlused tüüptingimuste osas
Muu Info:
Loengu hind kuni 24. märtsini on 169€ (km-ga 202,8€). Hind alates 25.03.2014 199€ (km-ga 238,8€). Registreerides korraga ühest maksjaettevõttest kaks või enam osalejat kehtib lisasoodustus 5%.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.