Veebruar oli ootamatult kahjuderohke

Võrreldes jaanuarikuuga kasvas hüvitiste tase pea viiendiku (19%). Samas toimus veebruarikuus 39% rohkem kahjusid kui mullu.

Seesami kahjukäsitluse osakonna juhataja Ly Jõhvik ütles, et vaatamata lühikesele veebruarikuule, suutis see oma kahjudega avaldada väga suurt mõju. Uue aasta teine kuu oli ootamatult tulekahjuderohke. “Suurt külma ei olnud, kuid ometi süttis ja põles praktiliselt vundamendini maha kaks maja,“ kommenteeris Jõhvik. „Teada anti mitmest raskest liiklusõnnetusest, ühel juhul oli kahju 100 000 euro lähedal, sest hävis uus Volvo veok.“

Jõhviku sõnul on tänavad ja teed hakanud talvejärgselt lagunema ja autosid lõhkuma, küll oluliselt vähemal määral kui eelmisel aastal. „Aukudest lennanud killustiku ja asfalditükkide tõttu suureneb kaskokindlustuses klaasikahjude arv jätkuvalt , hüvitatavatest kaskokahjudest oli 44% klaasikahjud,“ ütles Jõhvik.

Oluline on teada, et kui toimub kokkupõrge loomaga, siis ei tohi vigastatud looma jätta teele piinlema. Vigastatud loomast võib teada anda politseile, kuid õigem on maanteel hukkunud või vigastatud suuruluki (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) märkamisel teatada sellest telefonil 1313, mis on Keskkonnainspektsiooni valvetelefon. Nemad võtavad omakorda ühendust kohalike jahiseltsidega, kes surnud või vigastatud metslooma teelt ära toimetavad.

„Tasub ettevaatlik olla, sest ka väiksema loomaga kokkupõrge vigastab sõidukit tugevasti. Veebruaris oli suurim loomaga kokkupõrkest tekitatud kaskokahju rahaline väärtus 17 000 eurot - otsasõit põdrale,“ kommenteeris Jõhvik.

Teel hukkunud või vigastatud väikeulukitest saab teatada maanteeinfokeskuse telefonil 1510, kust edastatakse info piirkonna teedevalitsusele. Linna või asula piires sõiduki alla jäänud või muul viisil hukkunud loomadest tuleks teatada kohalikule omavalitsusele.