Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: me ei tohi jääda odava tööjõu lõksu
Tema sõnul hakkab Eesti kaotama oma konkurentsieelist, mis oli eelkõige odavast tööjõust tingitud. „Oleks rumal, kui annaksime sellist sõnumit edasi nüüd. Meil ei ole vaja sellesse faasi tagasi langeda. Peame keskenduma sellele, et Eestisse tuleksid targemad ärilahendused, põnevad rahvusvahelised investeeringud. Oluline on pakkuda teenust neile siin,“ mõtiskles Parts riigi tegutsemissuundade üle.
„Infoühiskond on väga oluline meie arengus, praegu käiakse meid vaatamas kui väikeseid ahvikesi. E-ühiskonna puhul on väga oluline, et tegutseksime rahvusvahelistel turgudel eesmärgiga, et lisaväärtus jääks Eestisse,“ ütles ta.
„Meil pole eriti varasid peale puidu, kivisöe, fosforiidi. Jah, olen näinud mõningaid plaane kasutada fosforiiti, aga siis peame üle saama hirmust, mis seostub okupatsiooniga. Arvan, et see tee ei ole Eesti Nokia“, sõnas Parts. „Peame olema ettevõtluses otsimishimulisemad.“
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas eile aastani 2020 väljatöötatud riigistrateegiaid. Parts ütles, et ministeerium on välja töötanud viis strateegiat, mis on saanud heakskiidu ka koostööpartneritelt.
„Need strateegiad ei tohi jääda ainult paberile. Rahalised ressursid on meil olemas, et plaane ellu viia, täna keskendume rakendusdetailidele,“ sõnas ta.
Ministri sõnul on kõige tähtsam ettevõtlusinnovatsiooni strateegia, mis keskendub kolmele põhisuunale. Tuleb tõsta ettevõtete kasumlikkust läbi innovatsiooni ja kasutusele võtta tooteid ja teenuseid, mis ei oleks ainult innovaatilised, vaid looksid uusi trende turul, olles jätkusuutlikud ja ökonoomsed.
„Peame ministeeriumis pingutama, et aasta teisel poolel saaksime avada KredExi ja EASi erinevaid programme innovatsiooni toetuseks,“ ütles Parts. Tema sõnul saab riik soodustada innovatiivseid teenuseid ja tooteid, mis jääksid turule.
„Kõige olulisem on innovatsioon ise, siin saame eeskujuks võtta Põhjamaad. Oleme olukorras, kus innovatsioon on tõeliselt tähtis faktor. Praegu on neli innovatsiooni juhtivat riiki: Saksa, Rootsi, Soome, Taani. Oleme Euroopa keskmisel tasemel, meil investeerivad ettevõtted 2% innovatsiooni ja 55% sellest investeerivad eraettevõtted,“ kõneles Parts. „Nüüd sõltub, kas me suudame 3% lae kätte saada. See pole tõenäoline, et riik hakkaks ettevõtlusega tegelema, see pole riigi ülesanne.“
Olulise arengustrateegi punktina tõi minister välja transpordiküsimused. „Siin on palju suuri projekte. Näiteks on väga keeruline valdkond lennundus. See on väga suur pudelikael, et Euroopa muud lennukompaniid ei suuda pakkuda juurde võimalusi, mida vajame,“ ütles Parts. Tema sõnul on tähtis, et Estonian Airi tehtud investeeringud tooksid raha tagasi.
Hetkel kuum
„Eestis on linnastumise protsent 67, oleme selles faasis, kus Soome oli 70ndatel. Praegu on Soomes see protsent 80. Peame tagama inimestele transpordi kättesaadavuse ka maal,“ lausus ta.
Neljanda suunana mainis minister turismi arengukava, toonitades, et olulised on riiklikud turismiinvesteeringud. Tema sõnul on küsimus selles, kuidas teenida turismilt rohkem, näiteks konverentsi- ja mereturismiga.
Viies arengusuund on energeetika, mis on pikemate plaanidega kui 2020, arengukava 2030 ettevalmistus alles käib. „Mööda ei saa minna soojamajanduse teemast. Korteriühistud tehku remonti ja kütku vähem õhku. Elu on näidanud, et soojakulud on vähenenud renoveeritud majades 50-60%,“ soovitas Parts. Tema hinnangul tasub kindlasti vaadata, milliseid maju on mõttekas renoveerida. Ta märkis, et 2017. aastal peaks üle vaatama, mis on targalt renoveeritud, sest on võimalik, et siis otsustatakse osa amortiseerunud elamukvartalitest vajadusel kokku lükata.
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.
Enimloetud
1
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
4
Detailplaneeringu kohustuse saab laiemalt asendada projekteerimistingimuste menetlusega
Viimased uudised
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.
Oma strateegiat jagab Kristjan Piilmann
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Vaata rahalist arvestust. Mida ja kellele lubab aasta alguses toimunud maksuküüru kaotamine?
- ST
Olulisimad teemad Business Arena 2026 kinnisvarafoorumil
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele