Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: me ei tohi jääda odava tööjõu lõksu
Tema sõnul hakkab Eesti kaotama oma konkurentsieelist, mis oli eelkõige odavast tööjõust tingitud. „Oleks rumal, kui annaksime sellist sõnumit edasi nüüd. Meil ei ole vaja sellesse faasi tagasi langeda. Peame keskenduma sellele, et Eestisse tuleksid targemad ärilahendused, põnevad rahvusvahelised investeeringud. Oluline on pakkuda teenust neile siin,“ mõtiskles Parts riigi tegutsemissuundade üle.
„Infoühiskond on väga oluline meie arengus, praegu käiakse meid vaatamas kui väikeseid ahvikesi. E-ühiskonna puhul on väga oluline, et tegutseksime rahvusvahelistel turgudel eesmärgiga, et lisaväärtus jääks Eestisse,“ ütles ta.
„Meil pole eriti varasid peale puidu, kivisöe, fosforiidi. Jah, olen näinud mõningaid plaane kasutada fosforiiti, aga siis peame üle saama hirmust, mis seostub okupatsiooniga. Arvan, et see tee ei ole Eesti Nokia“, sõnas Parts. „Peame olema ettevõtluses otsimishimulisemad.“
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas eile aastani 2020 väljatöötatud riigistrateegiaid. Parts ütles, et ministeerium on välja töötanud viis strateegiat, mis on saanud heakskiidu ka koostööpartneritelt.
„Need strateegiad ei tohi jääda ainult paberile. Rahalised ressursid on meil olemas, et plaane ellu viia, täna keskendume rakendusdetailidele,“ sõnas ta.
Ministri sõnul on kõige tähtsam ettevõtlusinnovatsiooni strateegia, mis keskendub kolmele põhisuunale. Tuleb tõsta ettevõtete kasumlikkust läbi innovatsiooni ja kasutusele võtta tooteid ja teenuseid, mis ei oleks ainult innovaatilised, vaid looksid uusi trende turul, olles jätkusuutlikud ja ökonoomsed.
„Peame ministeeriumis pingutama, et aasta teisel poolel saaksime avada KredExi ja EASi erinevaid programme innovatsiooni toetuseks,“ ütles Parts. Tema sõnul saab riik soodustada innovatiivseid teenuseid ja tooteid, mis jääksid turule.
„Kõige olulisem on innovatsioon ise, siin saame eeskujuks võtta Põhjamaad. Oleme olukorras, kus innovatsioon on tõeliselt tähtis faktor. Praegu on neli innovatsiooni juhtivat riiki: Saksa, Rootsi, Soome, Taani. Oleme Euroopa keskmisel tasemel, meil investeerivad ettevõtted 2% innovatsiooni ja 55% sellest investeerivad eraettevõtted,“ kõneles Parts. „Nüüd sõltub, kas me suudame 3% lae kätte saada. See pole tõenäoline, et riik hakkaks ettevõtlusega tegelema, see pole riigi ülesanne.“
Olulise arengustrateegi punktina tõi minister välja transpordiküsimused. „Siin on palju suuri projekte. Näiteks on väga keeruline valdkond lennundus. See on väga suur pudelikael, et Euroopa muud lennukompaniid ei suuda pakkuda juurde võimalusi, mida vajame,“ ütles Parts. Tema sõnul on tähtis, et Estonian Airi tehtud investeeringud tooksid raha tagasi.
Hetkel kuum
„Eestis on linnastumise protsent 67, oleme selles faasis, kus Soome oli 70ndatel. Praegu on Soomes see protsent 80. Peame tagama inimestele transpordi kättesaadavuse ka maal,“ lausus ta.
Neljanda suunana mainis minister turismi arengukava, toonitades, et olulised on riiklikud turismiinvesteeringud. Tema sõnul on küsimus selles, kuidas teenida turismilt rohkem, näiteks konverentsi- ja mereturismiga.
Viies arengusuund on energeetika, mis on pikemate plaanidega kui 2020, arengukava 2030 ettevalmistus alles käib. „Mööda ei saa minna soojamajanduse teemast. Korteriühistud tehku remonti ja kütku vähem õhku. Elu on näidanud, et soojakulud on vähenenud renoveeritud majades 50-60%,“ soovitas Parts. Tema hinnangul tasub kindlasti vaadata, milliseid maju on mõttekas renoveerida. Ta märkis, et 2017. aastal peaks üle vaatama, mis on targalt renoveeritud, sest on võimalik, et siis otsustatakse osa amortiseerunud elamukvartalitest vajadusel kokku lükata.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
5
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Vaata, kes kohal olid ja mida nad tegid ning milline hakkab kompleks välja nägema!
Uusarenduste turul koidab hinnalangus. Liven ja Lumi Capital panevad koostöös Tallinna bussijaama kõrvale püsti ühise üürimaja.
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele