Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: Me ei saa lootma jääda Estlinki kaablile ja Soome elektrile
Keskkonnaministeeriumi kantsleri Andres Talijärve sõnul on säästva arengu põhimõttega kooskõlas, et kui kasutame midagi taastumatut, peame tegema plaani, et kasutamine saaks toimuda võimalikult pika aja jooksul.
Talijärv lisas, et keskkonnaministeeriumi eesmärk on leida tasakaalukoht, luues sellised regulatsioonid, et inimeste huvid ja majandustegevus oleksid konkurentsivõimelised ja samas keskkonnanõuded täidetud.
Säästva arengu põhimõte on Talijärve sõnul lihtne: me ei tarvita rohkem, kui hädapärast tarvis on. „Ja kui kasutame midagi taastumatut, peame tegema plaani, et kasutamine saaks toimuda võimalikult pika aja jooksul. Näiteks põlevkivi arengukava puhul me ei tea, millal meie varud täpselt lõppevad, kuid alternatiivid peavad olema tagatud. Me ei saa jääda lootma Estlinki kaablile ja Soome elektrile,“ selgitas Talijärv märtsi alguses keskkonnaministeeriumis toimunud keskkonnaseminaride sarja avaseminaril.
Ta nentis, et keskkonnaministeeriumile on ette heidetud majandusarengu takistamust. „Aga meie jaoks on oluline proportsionaalsus ning keskkond. Kui tuleb inimene, kes tahab toota midagi 30 meetri sügavusel maa sees ja väidab, et see suurendaks tööhõivet, kasvataks eksporti ja tõstaks kogu Eesti rahva elatustaset, peame meie küsima, kas selle äriplaani realiseerimine kujutab ohtu keskkonnale ja millised ohud sellega kaasnevad. Saastatus ei tunne riigipiire ning seetõttu oleme seotud paljude konventsioonidega,“ lisas Talijärv.
Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ avaseminar toimus märtsi alguses keskkonnaministeeriumis. Avaseminaril arutleti põhiteemana, kas ettevõtja tegutsemisvabaduse piiramine riigi poolt võib viia ettevõtte pankrotini. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Seminaride sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.
Autor: haldusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
4
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele