Ministeerium: Me ei saa lootma jääda Estlinki kaablile ja Soome elektrile 

Talijärv lisas, et keskkonnaministeeriumi eesmärk on leida tasakaalukoht, luues sellised regulatsioonid, et inimeste huvid ja majandustegevus oleksid konkurentsivõimelised ja samas keskkonnanõuded täidetud.

Säästva arengu põhimõte on Talijärve sõnul lihtne: me ei tarvita rohkem, kui hädapärast tarvis on. „Ja kui kasutame midagi taastumatut, peame tegema plaani, et kasutamine saaks toimuda võimalikult pika aja jooksul. Näiteks põlevkivi arengukava puhul me ei tea, millal meie varud täpselt lõppevad, kuid alternatiivid peavad olema tagatud. Me ei saa jääda lootma Estlinki kaablile ja Soome elektrile,“ selgitas Talijärv märtsi alguses keskkonnaministeeriumis toimunud keskkonnaseminaride sarja avaseminaril.

Ta nentis, et keskkonnaministeeriumile on ette heidetud majandusarengu takistamust. „Aga meie jaoks on oluline proportsionaalsus ning keskkond. Kui tuleb inimene, kes tahab toota midagi 30 meetri sügavusel maa sees ja väidab, et see suurendaks tööhõivet, kasvataks eksporti ja tõstaks kogu Eesti rahva elatustaset, peame meie küsima, kas selle äriplaani realiseerimine kujutab ohtu keskkonnale ja millised ohud sellega kaasnevad. Saastatus ei tunne riigipiire ning seetõttu oleme seotud paljude konventsioonidega,“ lisas Talijärv.

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ avaseminar toimus märtsi alguses keskkonnaministeeriumis. Avaseminaril arutleti põhiteemana, kas ettevõtja tegutsemisvabaduse piiramine riigi poolt võib viia ettevõtte pankrotini. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Seminaride sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.

Autor: haldusuudised.ee toimetus