Kas õigusabikulude piirmäärad on kehtetud?

Enamus nõuetest, mille üle tekivad ettevõtetel vaidlused eraisikutega, väiksemate ettevõtetega, ei ole suured. Seadusandja silmis on nö väikeseks nõudeks kuni 2000 eurot, mida kohus võib menetleda lihtsustatud korras ehk järgides tsiviilasja lahendamisel kehtivaid reegleid valikuliselt. Sellised võlgnevused, vähemalt kuhjudes, on kindlasti olulised iga ettevõtte jaoks ja nende sissenõudmisest loobumine ei ole mõistlik. Kehtivad seadused ei ole lihtsalt mõistetavad ja muutuvad pidevalt, mistõttu advokaadi, juristi abita kohtus käimine võib olla keeruline. Vabariigi Valitsus on aga kehtestanud piirmäärad, millises ulatuses kantud õigusabikulud hiljem kohtuvaidluse võitjale hüvitatakse.

• Kui vaidlus käib kuni 640 euro suuruse nõude üle, on hüvitatavate õigusabikulude piirmääraks 320 eurot,

• kuni 3200 euro suuruse nõude puhul on  õigusabikulude piirmääraks 1600 eurot. Sealjuures on kohtupraktikas mõistetud maksimaalses määras õigusabikulud välja näiteks siis kui läbiti kõik 3 kohtuastet või vaidlus oli õiguslikult väga keeruline, asjas oli esitatud palju tõendeid jne.

2013. a lahendites on Riigikohus varasemalt kantud õigusabikulude puhul pidanud põhjendatud advokaadi tunnihinnaks 120 eurot.

• Sellest lähtudes saaks vaidluses kuni 640 eurot kasutada advokaadi õigusabi ühes kohtuastmes vähem kui 1 tunni ulatuses,

• vaidluses kuni 3200 eurot 4,5 tunni ulatuses.

On objektiivselt paratamatu, et taolise ajakuluga saab anda nõu üksnes õiguslikult väga selges vaidluses kus ei esitata palju dokumente ega toimu ka istungit. Muul juhul on õigusabikulud kindlasti suuremad ehk isegi juhul kui kohtuvaidlus „võita“, on majanduslikus mõttes vähemal või suuremal määral ikkagi kaotatud, kuna tehtud õigusabikulud jäävad osaliselt enda kanda.

Muutused tulemas

Seetõttu on äärmiselt teretulnud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.02.2014. a seisukoht, et piirmäärade kehtestamine võib olla õigusvastane ning küsimuse suunamine lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. Kui Riigikohus leiab, et Vabariigi Valitsusele piirmäärade kehtestamise õiguse andmine ei olnud varasemalt Põhiseadusega kooskõlas, ei saa see olla kooskõlas ka käesoleval ajal. Kui kohus sellega nõustub, on piirmäärad kehtetud ehk eelduslikult tuleks mõista välja kõik konkreetse vaidlusega seoses kantud põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

Riigikohus on õigusabikulude küsimustes teinud hiljuti ka teisi olulisi lahendeid. Nt otsustanud, et kuivõrd õigusabikulude rahaliselt kindlaksmääramine on sisuliselt õigusemõistmine, peab vastava otsuse tegema kohtunik mitte kohtujurist. Samuti muutnud õigusabikulude hüvitamise põhimõtteid hagita menetluses (pankrotiasjad, kaasomandi vaidlused, teatud äriühingute vaidlused jne).