Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik: tööõnnetuste ja kutsehaiguse kindlustussüsteemi ei tule
Riik on otsustanud mitte käivitada sunkindlustussüsteemi, mis on rohkem kui neliteist aastat eelnõuna ringelnud valitsuskabinettides. Seaduseelnõuga, mis läbis teise lugemise, võtab riik hüvitise maksmise enda peale, neile inimestele kellel on tööga seoses põhjustatud tervisekahjustus ja kellele likvideeritud tööandja hüvitist maksma ei hakka
Õiguskomisjoni liige Kalle Jents tõdes, et leitud lahendus on antud olukorras parim. „Riik ei jäta kutsehaiguse või tööõnnetuse tagajärjel töövõime kaotanud inimesi hätta ja samas ei suurenda ka ettevõtjate maksukoormust, mida sundkindlustuse süsteemi kehtestamine kahtlemata kaasa tooks,“ märkis ta.
„Mul on hea meel, et jõudsime eelnõu menetlemise käigus mõistlikule lahendusele,“ sõnas õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants. „Olukorras, kus tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse süsteemi loomine ei ole aktuaalne, ei saa jätta inimesi ilma hüvitisteta.“
Riigi asumine likvideeritud tööandja asemele hüvitise maksjaks on praegu reguleeritud ENSV tsiviilkoodeksi viimaste kehtivate punktidega, mille järgi tööst põhjustatud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitist maksab riik, kui inimese tööandja on likvideeritud.
Eile riigikogus teisel lugemisel olnud Õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (519 SE) järgi tunnistatakse ENSV tsiviilkoodeksi viimased punktid kehtetuks. Valitsuse algne plaan nägi ette, et riik jätkaks küll inimeste toetamist, kellel on juba tekkinud õigus hüvitisele, kuid tulevikus tekkivate uute juhtumite puhul ei hakkaks riik enam likvideeritud tööandjate eest hüvitist maksma.
Ühtekokku maksab riik likvideeritud tööandja asemel hüvitist rohkem kui 1500 isikule ning aastas on sotsiaalkindlustusamet võtnud hüvitise maksmise kohustuse tsiviilkoodeksi alusel üle keskmiselt 30 juhul. Seaduseelnõu tuleb Riigikogu täiskogu ette kolmandale lugemisele ehk lõpphääletusele 26. märtsil.
Eelnõu koostati õigusaktide revisjoni tulemusena ning sellega muudetakse, täiendatakse või tunnistatakse kehtetuks ligi 50 erinevat seadust.
Seotud lood
Juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud tööandjana tagama tema alluvuses töötavate inimeste ohutuse igas tööga seotud olukorras.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele