Autor: Juuli Laanemets • 20. märts 2014

Riik: tööõnnetuste ja kutsehaiguse kindlustussüsteemi ei tule

Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse süsteemi loomine ei ole aktuaalne otsustas valitsus.

Riik on otsustanud mitte käivitada sunkindlustussüsteemi, mis on rohkem kui neliteist aastat eelnõuna ringelnud valitsuskabinettides. Seaduseelnõuga, mis läbis teise lugemise, võtab riik hüvitise maksmise enda peale, neile inimestele kellel on tööga seoses põhjustatud tervisekahjustus ja kellele likvideeritud tööandja hüvitist maksma ei hakka

Õiguskomisjoni liige Kalle Jents tõdes, et leitud lahendus on antud olukorras parim. „Riik ei jäta kutsehaiguse või tööõnnetuse tagajärjel töövõime kaotanud inimesi hätta ja samas ei suurenda ka ettevõtjate maksukoormust, mida sundkindlustuse süsteemi kehtestamine kahtlemata kaasa tooks,“ märkis ta.   

„Mul on hea meel, et jõudsime eelnõu menetlemise käigus mõistlikule lahendusele,“ sõnas õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants. „Olukorras, kus tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse süsteemi loomine ei ole aktuaalne, ei saa jätta inimesi ilma hüvitisteta.“

Riigi asumine likvideeritud tööandja asemele hüvitise maksjaks on praegu reguleeritud ENSV tsiviilkoodeksi viimaste kehtivate punktidega, mille järgi tööst põhjustatud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitist maksab riik, kui inimese tööandja on likvideeritud.

Eile riigikogus teisel lugemisel olnud Õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (519 SE) järgi tunnistatakse ENSV tsiviilkoodeksi viimased punktid kehtetuks. Valitsuse algne plaan nägi ette, et riik jätkaks küll inimeste toetamist, kellel on juba tekkinud õigus hüvitisele, kuid tulevikus tekkivate uute juhtumite puhul ei hakkaks riik enam likvideeritud tööandjate eest hüvitist maksma.

Ühtekokku maksab riik likvideeritud tööandja asemel hüvitist rohkem kui 1500 isikule ning aastas on sotsiaalkindlustusamet võtnud hüvitise maksmise kohustuse tsiviilkoodeksi alusel üle keskmiselt 30 juhul. Seaduseelnõu tuleb Riigikogu täiskogu ette kolmandale lugemisele ehk lõpphääletusele 26. märtsil.

Eelnõu koostati õigusaktide revisjoni tulemusena ning sellega muudetakse, täiendatakse või tunnistatakse kehtetuks ligi 50 erinevat seadust.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806