Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik: tööõnnetuste ja kutsehaiguse kindlustussüsteemi ei tule
Riik on otsustanud mitte käivitada sunkindlustussüsteemi, mis on rohkem kui neliteist aastat eelnõuna ringelnud valitsuskabinettides. Seaduseelnõuga, mis läbis teise lugemise, võtab riik hüvitise maksmise enda peale, neile inimestele kellel on tööga seoses põhjustatud tervisekahjustus ja kellele likvideeritud tööandja hüvitist maksma ei hakka
Õiguskomisjoni liige Kalle Jents tõdes, et leitud lahendus on antud olukorras parim. „Riik ei jäta kutsehaiguse või tööõnnetuse tagajärjel töövõime kaotanud inimesi hätta ja samas ei suurenda ka ettevõtjate maksukoormust, mida sundkindlustuse süsteemi kehtestamine kahtlemata kaasa tooks,“ märkis ta.
„Mul on hea meel, et jõudsime eelnõu menetlemise käigus mõistlikule lahendusele,“ sõnas õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants. „Olukorras, kus tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse süsteemi loomine ei ole aktuaalne, ei saa jätta inimesi ilma hüvitisteta.“
Riigi asumine likvideeritud tööandja asemele hüvitise maksjaks on praegu reguleeritud ENSV tsiviilkoodeksi viimaste kehtivate punktidega, mille järgi tööst põhjustatud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitist maksab riik, kui inimese tööandja on likvideeritud.
Eile riigikogus teisel lugemisel olnud Õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (519 SE) järgi tunnistatakse ENSV tsiviilkoodeksi viimased punktid kehtetuks. Valitsuse algne plaan nägi ette, et riik jätkaks küll inimeste toetamist, kellel on juba tekkinud õigus hüvitisele, kuid tulevikus tekkivate uute juhtumite puhul ei hakkaks riik enam likvideeritud tööandjate eest hüvitist maksma.
Ühtekokku maksab riik likvideeritud tööandja asemel hüvitist rohkem kui 1500 isikule ning aastas on sotsiaalkindlustusamet võtnud hüvitise maksmise kohustuse tsiviilkoodeksi alusel üle keskmiselt 30 juhul. Seaduseelnõu tuleb Riigikogu täiskogu ette kolmandale lugemisele ehk lõpphääletusele 26. märtsil.
Eelnõu koostati õigusaktide revisjoni tulemusena ning sellega muudetakse, täiendatakse või tunnistatakse kehtetuks ligi 50 erinevat seadust.
Seotud lood
Juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud tööandjana tagama tema alluvuses töötavate inimeste ohutuse igas tööga seotud olukorras.
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Enimloetud
2
4
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
5
Viimased uudised
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.
Oma strateegiat jagab Kristjan Piilmann
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele