24. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2013 aastal toimus tööinspektsiooni andmetel Eestis 3352 kerget tööõnnetust, 772 rasket tööõnnetust ja surmaga lõppevaid tööõnnetusi oli 19.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on tööõnnetus sõnastatud järgmiselt: tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis leidis aset tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtava töö ajal, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Kui töötajaga siiski juhtub tööõnnetus ja tööandja on selle eest vastutav, siis on ta kohustatud hüvitama tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju seadusega ettenähtud ulatuses ja korras.

Eestis ei ole kohutuslikku tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustussüsteemi. Samas on meil juba pikka aega olemas vabatahtlik kindlustustoode - tööandja vastutuskindlustus, millega saavad ettevõtjad ennast ja töötajaid kaitsta töötajaga toimunud tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral.

Meil reguleerivad tööandja vastutust töötajaga toimunud tööõnnetuste osas järgmised seadused:

• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;

• Võlaõigusseadus.

Tööandja vastutuskindlustus hüvitab järgmise kahjud:

• isikukahju, nagu näiteks

? mõistlikud ja põhjendatud ravikulud, s.h ka taastusravi, hooldamiskulud;

? abivahendid, nagu näiteks proteesid, kargud, ratastool;

? ajutisest töövõimetusest tulenev kahju;

? püsivast töövõimetusest tulenev kahju;

? tööalase ümberõppe kulud;

? matusekulud;

? elatis ülalpeetavatele.

• asjakahju, nagu näiteks

? töötaja isiklikele esemetele ja riietele tekkinud kahjud.

• kohtu- ja õigusabikulud.

Nõude, kahjude hüvitamiseks, võivad esitada töötaja, haigekassa ja surmajuhtumi puhul ülalpeetavad või teised õigustatud isikud. Raskete tööõnnetuste tagajärjel võib ettevõtte vastu esitatavate nõuete suurus kujuneda väga kõrgeks. Näiteks kui tekib kohustus maksta elatist töötaja surma korral tema ülalpeetavatele. Märkimisväärselt suureks võivad osutuda ka muud hüvitamisele kuuluvate kahjude loetelus toodud kulud.

Tavaliselt on kindlustusperioodi pikkuseks üks aasta ja kindlustuspoliisi uuendatakse iga aasta järel. Esmakordselt kindlustuslepingut sõlmides võib leppida kokku tagasiulatuva kindlustuskaitse, mille korral laieneb kindlustuskaitse sündmustele, mis on toimunud enne kindlustusperioodi algust, seda eeldusel, et kindlustatud isik ei olnud sündmusest teadlik.

Täna on tööandja vastutuskindlustus muutunud küllalt populaarseks, seda sõlmivad nii välismaiste ettevõtete filiaalid siin, kui ka kohalikud ettevõtted. Ettevõtja poolt selle kindlustusliigi ostmine ei maanda mitte ainult ettevõtja enda riske, vaid näitab üles ka hoolivust oma töötajate suhtes.

Kindlasti ei maanda ainult kindlustuse ostmine ettevõtja kõiki riske. Jätkuvalt tuleb ettevõttel ka ise riske maandada, arvestada õigusaktidest ja juhenditest tulenevate ohutusnõuete võimalikult kvaliteetse elluviimisega ning töötajate koolitusega.

Autor: Vaido Laanemets