Autor: Juuli Laanemets • 25. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Makienko sõnul ühtset põhjust suurpõlengu tekkeks pole. „Pigem hakkavad koostegurid mängima. Põhjused kuuluvad 3 suurde gruppi: küttekolded, elektriseaded ja välised tegurid,“ loetles Makienko.

Tema sõnul puudub kõige sagedamini ettevõtte töötajatel üldine pilt tuleohutusest. „Ettevõte deklareerib, et meil ei suitsetata aga töötajad leiavad ikka võimaluse kus seda teha ning siis on vähe vaja, et juhuslikult kuhugi vedelema jäänud suitsuots tulekahju tekitaks,“ kirjeldas Makienko. „See on mitteametlikult olnud mitme suurpõlengu põhjuseks.“

Tuleohutusaudit maandab riske

Puidutöötlemisettevõtete suur tulekahjuriskide tase on ERGO pannud hoolikalt vaatama, kellega selles sektoris kindlustusleping sõlmitakse. Makienko sõnul on saepuru tolm väga plahvatusohtlik, piisab juhuslikult tekkinud sädemest, et tekiks samasugune plahvatus kui bensiiniaurude puhul.

„Kui omanik on teinud rohkem tulekahjuriskide maandamiseks, kui seadus nõuab, siis pakume ka kindlustuskaitset. Hea kui on tehtud tuleohutusspetsialistiga tuleohutusaudit,“ kirjeldas Makienko ettevõtete tegevusi. „Mina pole veel näinud põlengukohti, kus audit oleks tehtud.“ 

Pikemalt räägitakse suurpõlengute põhjustest 3. aprill Tuleohutuskonverentsil, kava näeb SIIT.

Vaata, kes on juba registreerunud konverentsile SIIN.