Ettevõtted peaksid tulekahjuriskide maandamiseks koostööd tegema tuleohutuseksperdiga ning tellima tuleohutusauditi, ütles ERGO varakahjude osakonna juht Erko Makienko.
Makienko sõnul ühtset põhjust suurpõlengu tekkeks pole. „Pigem hakkavad koostegurid mängima. Põhjused kuuluvad 3 suurde gruppi: küttekolded, elektriseaded ja välised tegurid,“ loetles Makienko.
Tema sõnul puudub kõige sagedamini ettevõtte töötajatel üldine pilt tuleohutusest. „Ettevõte deklareerib, et meil ei suitsetata aga töötajad leiavad ikka võimaluse kus seda teha ning siis on vähe vaja, et juhuslikult kuhugi vedelema jäänud suitsuots tulekahju tekitaks,“ kirjeldas Makienko. „See on mitteametlikult olnud mitme suurpõlengu põhjuseks.“
Tuleohutusaudit maandab riske
Artikkel jätkub pärast reklaami
Puidutöötlemisettevõtete suur tulekahjuriskide tase on ERGO pannud hoolikalt vaatama, kellega selles sektoris kindlustusleping sõlmitakse. Makienko sõnul on saepuru tolm väga plahvatusohtlik, piisab juhuslikult tekkinud sädemest, et tekiks samasugune plahvatus kui bensiiniaurude puhul.
„Kui omanik on teinud rohkem tulekahjuriskide maandamiseks, kui seadus nõuab, siis pakume ka kindlustuskaitset. Hea kui on tehtud tuleohutusspetsialistiga tuleohutusaudit,“ kirjeldas Makienko ettevõtete tegevusi. „Mina pole veel näinud põlengukohti, kus audit oleks tehtud.“
Pikemalt räägitakse suurpõlengute põhjustest 3. aprill Tuleohutuskonverentsil, kava näeb
SIIT.
Vaata, kes on juba registreerunud konverentsile
SIIN.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?