Seaduse muudatus toob autodele sundkindlustuse

Oktoobrist hakkavad kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt näiteks tohib sõiduk, mida ei kasutata, olla ilma liikluskindlustuseta edaspidi vaid aasta.

Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee selgitab eile riigikogus vastu võetud liikluskindlustuse seaduse muudatuse tagamaid ja uusi põhimõtteid, mis hakkavad kehtima 1. oktoobrist.

Sõidukiomanikel on sellega seoses oluline teada, et sügisest on liiklusõnnetuses kahju kannatanul võimalik kahju hüvitamise nõudega pöörduda ka selle kindlustusseltsi poole, kust ta ise on liikluskindlustuse ostnud, märgib finantsinspektsioon. Praegu kehtiva seaduse järgi peab kannatanu pöörduma kindlustusseltsi poole, kust süüdlane on liikluskindlustuse poliisi ostnud. Teine oluline muudatus on see, et liiklusregistris olevatele kindlustamata sõidukitele hakkab aasta möödudes kehtima automaatne kindlustus.

Liikluskindlustuseta tohib sõiduk edaspidi olla vaid aasta. 1. oktoobrist tohib sõiduk, mida ei kasutata, olla liikluskindlustuseta aasta senise kahe aasta asemel. Kindlustamata sõidukiga ei tohi liikluses osaleda. Kui sõidukit ei kasutata pikema aja jooksul kui üks aasta, tuleb sõiduk ajutiselt liiklusregistrist kustutada.

Kindlustamata sõidukid kindlustatakse automaatselt. Kui isik, kes on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud, aasta jooksul liikluskindlustuse lepingut ei sõlmi, rakendub edaspidi tema sõidukile automaatne kindlustus. See tähendab, et liikluskindlustuse fondi poolt esitatud makseteatise alusel tuleb kindlustusmakse ära maksta. Kui seda tähtaja jooksul ei tehta, on liikluskindlustuse fondil õigus anda nõue sundtäitmiseks kohtutäiturile.

Automaatne kindlustuskaitse rakendub, kui viimase kindlustuslepingu lõppemisest on möödunud aasta. Kui isik põhjustab automaatse kindlustuskaitse kehtimise ajal õnnetuse, siis tuleb tal lisaks tasuda 640 euro suurune omavastutuse summa. Automaatse kindlustuse saab igal ajal lõpetada - selleks tuleb kas sõlmida liikluskindlustuse leping või sõiduk ajutiselt või alaliselt liiklusregistrist kustutada.

Kindlustusselts peab kahju hüvitamisega alustama senisest kiiremini. Uue seaduse järgi võib sõiduki taastusremondiga alustamise aeg lüheneda, sest kindlustusselts peab hüvitamist alustama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast seda, kui talle esitati kahju hüvitamise nõue. Praegu kehtiva seaduse järgi peab kindlustusselts 30 päeva jooksul kahju kannatanud isikule teatama, kas ja millises ulatuses ta kahju hüvitab. 

Kindlustusseltsid peavad eelistama taastusremonti. Kui sõiduk saab liiklusõnnetuses kannatada, eelistatakse edaspidi kahju rahalise hüvitamise asemel reeglina kindlasti taastusremonti. Kindlustushüvitise rahas maksmine on lubatud vaid mõjuval põhjusel, eelkõige siis, kui taastusremont on mingil põhjusel ebamõistlik.

Tekivad uued alused süüdlaselt kahju tagasinõudmiseks. Võrreldes täna kehtiva seadusega hakkavad kehtima mõned uued tagasinõuete alused, mille alusel on kindlustusseltsil võimalik kindlustusseltsi poolt hüvitatud kahju hiljem süüdlaselt välja nõuda.

Liiklusõnnetuse põhjustajalt võib alates sügisest kahju hiljem tagasi nõuda näiteks muuhulgas siis, kui ta ületas lubatud sõidukiirust rohkem kui 40 kilomeetrit tunnis ning ka juhul, kui avarii tehti politsei eest põgenedes.

Loe lähemalt finantsinspektsiooni tarbijaveebist .

Autor: Ave Lepik, aripaev .ee