Rein Voog: keskkonnatasud sõltuvad riigieelarve vajadustest

„Täna on keskkonnatasude puhul tegu riigieelarve tulude poole fiskaalinstrumendiga, mis lähtub eelarvetasakaalu vajadustest,“ sõnas Voog aprilli alguses toimunud keskkonnaseminaril. „Eesti on üks kahest või kolmest Euroopa Liidu riigist, kus kaevandusluba väljastab keskkonnaministeerium. Normaalne oleks, et lube väljastaks aga majandusministeerium, selle ekvivalent või kohus nagu Rootsis. Teistes riikides võetakse kaevanduslubade väljastamises arvesse keskkonnahoiu kõrval ka majanduslikku külge,“ rääkis Voog.

„Kui meil keskkonnatasud 5% tõusid, otsustati samal ajal näiteks Saksamaa ühel liidumaal seoses raske majandussituatsiooniga vabastada kaevandusettevõtted viieks aastaks keskkonnamaksudest ning ettemakstud tasud tagastati ettevõtjate kontole. Enamikes riikides nõutakse keskkonnatasusid siis, kui ettevõte on kasumis. Eestis nõutakse keskkonnatasusid ka kahjumis olles,“ toob Voog näiteid mujalt maailmast.

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ teisel seminaril arutleti põhiteemana, kuidas seista oma huvide eest, kui kiiresti on võimalik seadust muuta, kas ettevõtja ise võib saada seaduseparandajaks ning kes vastutab haldusorgani rikkumiste eest ja kes hüvitab kahju. Sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Kokku toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.