Kindlustusmaaklerite hinnastamine luubi all

Äripäev kirjutas mullu suvel, et kindlustusfirmad soovivad muuta kindlustus-maaklerite tasustamispõhimõtteid nii, et maakleritele hakkaksid tasu maksma kindlustusvõtjad, mitte aga kindlustusseltsid. Kindlustusandjad ei ole nõus praeguse olukorraga, kus kindlustusmaaklerid, olles kliendi esindajaks, on tasustatud hoopis kindlustusseltside poolt.

Teema on taas luubi all, sest rahandusministeeriumis on algatanud kindlustustegevuse seaduse muudatuse, kus üheks teemaks on maaklerite tegevust puudutavad küsimused.

Insurance broked services OÜ Risto Rossare sõnul on hulgimaaklerluse teema sel aastal palju kirgi kütnud, just sellepärast, et sellega seoses on juttu olnud maaklerite netohinnastamisest. „Ma räägin sellest, et kuna mõnel turuosalisel on sellega probleeme, siis on ta asunud selle vastu võitlema,“ sõnas Rossar. 

Ta lisas, et tegelikult kliendi jaoks ei ole see probleemi. „Hulgimaaklerlus on hell teema. Miks sellega tegeletakse, sest see on väga levinud kindlustustegevuse vorm,“ sõnas ta. Rossare sõnul on hulgimaaklerlus klientide huvides. "Sest jaemaakler kasutab hulgimaaklerit siis, kui saab klientidele paremaid tingimusi, suudab kasvatada vahendavate seltside arvu, suudab laiendada vahendatavate toodete kogust. Nii suudab hulgimaakler kindlustusvõtjale pakkuda professionaalsemat ja tarbijasõbralikku teenust," selgitas ta.

Kindlustuseltsid on aastaid proovinud seadust muuta, sest ei olda nõus praeguse olukorraga, kus kindlustusmaaklerid, olles kliendi esindajaks, on tasustatud hoopis kindlustusseltside poolt. Rossare sõnul ei ole ühtegi Euroopa riiki, kus oleks eraldi hulgimaaklerluse regulatsiooni. "See on reguleeritud tavaliselt maaklerite regulatsiooniga," sõnas ta.

Eesti Kindlustuseltside Liidu juht Mart Jesse selgitas, et netohinnastamine on ikkagi hea ning seltside aktiivne tegevus seaduse muudatuse suunas ei ole seotud sellega, et neil on midagi maaklerite vastu. "See meie tegevus on maaklerite hüvanguks," märkis ta.

Netohinnastamine tema hinnangul välistab huvide konflikti, maaklereid saavad tasu teenuse tellijailt, mitte vastaspoolelt, ning paraneb klientide finantskirjaoskus, kliendid saavad aru, kes on kes ja mille eest nad maksavad. "Paraneb konkurentsiolukord. Tekib reaalne konkurents vahendustasude osas. Maaklereid ei sõltu kindlustusandjate hinnakujundusest. Tasu sõltub konkurentsist ja lisandväärtuses kliendile. Korrastavad hämarad tsoonis maaklerlus," selgitas ta.

Tema hinanngul ei ole küsimus selles, kas netohinnastamist rakendada, vaid selles, et millal see tuleb. Kindlustusmaastikku mõjutav seadus on praegu väljatöötamise faasis. 14. aprillil lõppes mitteametlik kooskõlastusring. Eelnõu peab valitsusse jõudma oktoobris 2014 ning rahandusministeerium tahab seaduse vastu võtta jaanuaris 2015. Täies ulatuses jõustub seadus 1. jaanuar 2016, üleminek algab märtsis 2015.