Luude: munitsipaalprügila mõttekus on küsitav

Tallinna linnapea Edgar Savisaar kirjutas täna ajalehe Pealinn arvamusloos, et kui Tallinn ostaks tagasi kõik Tallinna Prügila aktsiad, siis muutuksid ka prügiveo hinnad paljudele eestimaalastele soodsamaks. Selleks tuleks Tallinnal osta endale Veolia Umweltservice Beteiligungsverwaltungs GmbH omandis olevad 65 protsenti Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse aktsiaid ja koos praeguse 35protsendilise aktsiapakiga muutuks Tallinna Prügila sajaprotsendiliseks omanikuks. Sisuliselt moodustuks sedasi Tallinna Prügilast munitsipaalprügila.

Eesti Keskkonnateenused AS juhatuse liikme Argo Luude sõnul pole Tallinna munitsipaalprügila loomise mõttes midagi unikaalset, sest Eestis on mitmetel omavalitsustel enda valduses prügilaid. Küll aga tekitab Luudes küsimusi Tallinna Prügila munitsipaalprügilaks muutmise otstarbekus. „Tallinna Prügila soetamine on sama hea, kui rääkida, et Tallinn tahab osta aurujõul või kivisöel töötavaid ronge. See on minevik,“ märkis ta, lisades, et on munitsipaalprügila suhtes skeptiline.

Luude täpsustas, et Tallinnale asub lähemal jäätmete põletamistehas, mis on jäätmekäitlushierarhias ladestamisest üleval pool. Kui kõrvuti asuvad prügila ja jäätmepõletustehas, siis tuleks Luude sõnul esmalt prügi siiski põletada. Ta lisas, et peale selle on prügilates ladestamisele minevatel jäätmetel väga kõrged saastetasu määrad, mistõttu on põhiladestamine väga kallis. „Ausalt öeldes ei suuda mina oma peaga ette kujutada, milline oleks äriplaan, mis Tallinna linnale kasu võiks tuua,“ märkis Luude, lisades, et tema arvates ei ole prügila koht, mis võiks soodustada tasuta jäätmekäitluspakkumist, nagu Savisaar arvamusloos kirjutas. „See on ikka üks kallimaid ja arhailisemaid jäätmekäitlusviise üldse,“ ütles ta. „Kui minu käest nõu küsitaks, siis ma soovitaksin maha istuda, joonistada äriplaan valmis ja mõelda, mis see kõik annab ja mis kasu linnale toob.“

Luude lisas, et Euroopa Liidu direktiivi järgi peab 2020. aastaks 50 protsenti segaolmejäätmetest olema võetud taaskasutusse materjalipõhiselt, ehk mitte ära põletatud, vaid uuesti ringlusse võetud. „Kui prügi äraveo ja üleandmise hind on väga odav, siis pole inimestel motivatsiooni jäätmeid sorteerida. Seda enam, kui teenust pakkuda täiesti tasuta,“ märkis ta. Sellisel juhul ei kujuta Luude aga ette, kuidas saavutatakse taaskasutusse suunatud jäätmete 50protsendiline eesmärk.

Tema sõnul kehtib Euroopa Liidus ka jäätmekäitlust puudutav üldreegel, et saastaja maksab, mis tähendab, et jäätme tekitaja või valdaja peab ka maksma selle eest, et jäätmed saaksid nõuetekohaselt käideldud. Põhimõtte eesmärgiks on tagada võimalikult ratsionaalne jäätmekäitlus, kus valdajad katsuksid leida võimalusi jäätmeteket vähendada. „Kui see teenus oleks aga tasuta, siis puudub ju täielikult motivatsioon seda teha,“ selgitas Luude. „Neid aspekte kokku võttes tundub mulle Tallinna Prügila munitsipaalprügilaks muutmine kummaline. See oleks mõistlik mõte olnud 5-10 aastat tagasi.“

Jäätmekäitlusettevõtete konkurentsile ei teeks Tallinna Prügila munitsipaalprügila muutmine Luude sõnul ei head ega halba. „Tallinna Prügila roll, mis tal oli 2-3 aastat tagasi, on tänaseks oluliselt muutunud,“ selgitas ta. Tema ütlust mööda liiguvad väga suured jäätmevood Tallinna Prügila väliselt, näiteks läheb suur hulk kogu Eesti jäätmetest Viru põletusjaama.